lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-22202/7

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22202/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2008
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1477
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2008.a., Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-22202

Tsiviilasi Menetlustoiming

J K ja MJ hagi OÜ B vastu viiviste nõudes. Hagiavalduse läbivaatamata jätmine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: J K (isikukood xxx, elukoht xxx); MJ (isikukood xxx, elukoht xxx); hagejate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, xxx);

Menetluse liik

kostja OÜ B (registrikood xxx, asukoht xxx); kostja esindaja vandeadvokaat Mati Maksing (Advokaadibüroo HETA, xxx). Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta J K ja MJ hagi OÜ B vastu viiviste nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta kostja OÜ B menetluskulud summas 12 000 krooni solidaarselt hagejate J K ja MJ kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kostja taotlus
1.21.08.2008.a. esitas kostja OÜ B taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja on seisukohal, et TsMS § 2 eesmärkidest johtuvalt ja TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
2.Kostja tõi hagivastuses esile, et hagiavaldusel on oluline vormiline puudus tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1, §-st 202, § 218 lg-st 1 ja § 339 lg-st 1. Kostja juhtis hagejate tähelepanu sellele, et hagis ega hagejate arvamuses ei ole märgitud hagihinda, samuti on hagejate viivise nõue jätkuvalt esitatud 28.03.2007.a. seisuga, kusjuures puuduvad hagejate põhjendused, miks esitavad hagejad nõude just nimetatud päeva arvestuses ja missuguse perioodi eest nad viivist nõuavad. Samuti selgitas kostja hagivastuses, millised dokumendid koos hagiga on kostjale edastatud ja viitas muuhulgas puudustele tulenevalt TsMS § 236 lg-st 3 ja § 363 lg 1 p-st 3, et hagejad ei ole selgitanud, mida nad ühe või teise dokumentaalse tõendiga soovivad tõendada. Kostja taotleb, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata muu hulgas põhjusel, et hagejat nõude ja VÕS § 113 lg 1 esimese lause sõnastuse vahel on põhimõtteline vastuolu, mis välistab hagi rahuldamise. Hagejad ei väida, et kostja oleks rikkunud mingitki rahalist kohustust, s.t ka eeldades hagis esitatud faktiväidete õigust puudub hagejatel viiviste nõue kostja vastu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

3.Kehtiv menetlusõigus ei reguleeri üheselt, kas hagi läbi vaatamata jätmise puhul saab kohus menetlust lõpetavas määruses hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kahtlust ei ole selles, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb käesoleva menetluse kulud jätta hagejate kanda. Kostja

hinnangul võimaldavad TsMS § 168 lg-st 4, § 174 lg 1 ja § 8 lg-st 2 koosmõjus määrata hagi läbi vaatamata jätmise määruses kindlaks ka hageja(te)lt kostja kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruse. Kostja on hagiavastuses taotlenud, et käesoleva menetluse kulud jääksid hageja kanda. Kostja jääb selle taotluse juurde. Samas täpsustab kostja oma taotlust ja palub hagejatelt solidaarselt välja mõista kostja õigusabikulude summa 13 175 krooni. Kostja esitab kulude tõendamiseks õigusabikulude arved ja avaldab, et ta saab arvetel märgitud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuna. Hagejate seisukoht

4.03.09.2008.a. esitasid hagejad vastuse kostja 21.08.2008.a. taotlusele, mille kohaselt nad ei nõustu kostja taotlusega ja paluvad jätta selle rahuldamata. Olukorras, kus hagejate õiguste rikkumine kostja poolt on ilmne, puudub alus väiteks, et hagejate õiguste rikkumine on välistatud. Juhul, kui kohus peaks siiski kostja taotluse rahuldama, leiavad hagejad, et üksnes õigusabikuluna 13 175 krooni väljamõistmine ei ole põhjendatud. Viimast liiati olukorras, kus hagejad on asunud realiseerima oma nõudeõigust kostja vastu olukorras, kus viimane ise tunnistab oma kohustuste rikkumist.
5.Puutuvalt õigusabikuluga jääb hagejatele mõistetamatuks, milliste toimingutega antud menetluses sai kaasneda bürookulu netosummas 800 krooni, kusjuures valdav osa nimetatud kuludest on kas lahti selgitamata või seotud paljundamise/ printimise/ skaneerimisega. Kui isegi eeldada, et ühe paljundatava või prinditava lehe omahind on 3 krooni, siis tähendaks viimane, et kokku on prinditud või paljundatud üle 200 lehekülje. Sellist hulka pabereid ei ole isegi kohtutoimikus kogumahuna, mistõttu ei saa nimetatud kulu olla kajastatud objektiivselt. Hagejad ei sea kahtluse alla kostja esindaja poolt osutatud õigusabi kulusid ja nende suurust, kuid leiavad, et kaasuse asjaolusid arvestades on põhjendatud nende väljamõistmine maksimaalselt 50% ulatuses. Kohtu põhjendused
6.Hagejad esitasid hagi kostja vastu viiviste maksmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hagejad 28.12.2005.a. kinnistu müügilepingu. Lepingu p 2.3.3.1.1 kohaselt kohustus müüja katma kinnistuni viiva tee kruusaga hiljemalt 31.05.2006.a. ning lepingu p 2.3.3.1.3 kohaselt kohustus müüja välja ehitama vee- ja kanalisatsioonitrassid vastavalt detailplaneeringule ning tagama kinnistu varustamise veega ning kanalisatsiooni kasutamise võimaluse hiljemalt 31.12.2006.a. Hagejad tuginevad viivise nõudes Võlaõigusseaduse §-dele 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1.
7.Kostja palub hagiavalduse läbi vaatamata jätmist tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 1. Kostja leiab, et hagejate nõude (viivise nõue) ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause sõnastuse vahel on põhimõtteline vastuolu, mis välistab hagi rahuldamise. Hagejad ei väida, et kostja oleks rikkunud mingitki rahalist kohustust. Kostja selgitas, et tema seisukohalt on viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt niisugune rahasumma, mida võlausaldaja võib võlgnikult nõuda reeglina rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Sama paragrahvi järgmised lõiked näevad ette võimalused viivise nõudeks kahjuhüvitiselt või kulutustelt. Hagejad ei ole väitnud, et nende nõue tuleneks rahalise kohustusega täitmisega viivitamisest, kahjuhüvitisest või kulutustelt – järelikult hagejatel ei saa viivise nõuet olla. Alternatiivselt kaalus kostja võimalust, kas hagejatel võiks olla leppetrahvi nõue kostja vastu, kuid ka see võimalus on välistatud. Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Müügilepingus ei ole pooled leppetrahvi kokku leppinud ja eelviidatud normi sõnastusest tulenevalt ei saa leppetrahvi nõue lähtuda ainuüksi seadusest.
8.Asjaolu üle, et poolte vahel on sõlmitud kinnistu müügileping 28.12.2005.a. vaidlust ei ole. Vaidlus on selle üle, kas hagejatel on õigus esitada nõue kostja vastu viiviste saamiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3.3.1.1. kohaselt müüja kohustub lepingu eseme suhtes katma lepingu esemeni viiva tee kruusakattega hiljemalt 31.05.2006.a. ning p 2.3.3.1.3 kohaselt välja ehitama vee- ja kanalisatsioonitrassid vastavalt detailplaneeringule ning tagama lepingu eseme varustamise veega ning kanalisatsiooni kasutamise võimaluse hiljemalt 31.12.2006.a.

2 (3)

9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole kokkulepitud viiviste ega ka leppetrahvi maksmise kohustust juhuks, kui OÜ B ei täida endale võetud kohustusi tähtaegselt.
10.Selleks, et hagejad saaksid esitada kostja vastu viivise nõude, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) peab olema tegemist rahalise kohustuse olemasoluga; 2) tegemist peab olema rahalise kohustuse täitmisviivitusega; 3) viivise nõude esitamiseks peab nõue olema muutunud sissenõutavaks. Nimetatust tuleneb, et viivitusintressi võib nõuda ainult rahalise kohustuse rikkumise korral. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et hagejate nõue ei tugine asjaolule, et kostja oleks rikkunud rahalist kohustust. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole kokkulepitud viiviste ega ka leppetrahvi maksmise kohustust juhuks, kui OÜ B ei täida endale võetud kohustusi tähtaegselt.
11.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kui käsitledagi hagejate poolt kohtule esitatud nõuet kui leppetrahvi, siis ei saaks ikkagi kostjalt hagejate poolt nõutud rahasummat välja mõista. Hagejad ja kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingus leppinud kokku mingeid sanktsioone juhuks, kui kostja ei täida tähtaegselt endale võetud kohustusi.
12.Kohus arvestades antud tsiviilasja materjale ning poolte arvamusi, asub seisukohale, et J K ja MJ hagi OÜ B vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluskulu
13.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on palunud jätta menetluskulud summas 13 175 krooni solidaarselt hagejate kanda. Hagejad on nõustunud, et juhul kui kohus rahuldab kostja taotluse mõistetakse kostja kasuks välja 50% viimase poolt nõutud menetluskulusid, s. o 6 587,50 krooni. Hagejad leiavad, et põhjendamatud on kostja tehtud kulutused paljundamisele/ printimisele/ skaneerimisele. Kohus, tutvunud asja materjalide, kostja menetluskulude taotluse ja selle lisade ning hagejate seisukohaga, leiab, et kostja poolt esiletoodud kulutused paljundamisele jms on sellises koguses asja mahtu arvestades põhjendamatud. Eeltoodut ja asja mahtu, keerukust ja sellele kulutatud aega leiab kohus, et kostja menetluskulude katteks on põhjendatud hagejatelt solidaarselt välja mõista 12 000 kr . Ene Tsefels Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja