2-05-23239
Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-23239
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi R.K.`u 7 547,11 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
06. oktoober 2008.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja: Kostja esindaja:
vastu
Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn) P.P. (isikukood:xxx) R.K. (IK xxx, elukoht: xxx Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (määratud korras)
Resolutsioon
Hageja esitas 22. detsembril 2005.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 7 547,11 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt
tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas elamus. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. juuni 2005.a moodustab 7 547,11 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 4, § 46, § 60, § 61; TsK § 173, § 174 ja VÕS § 76 välja mõista kostjalt võlgnevus 7 547,11 krooni, riigilõiv 560.- krooni, omandiõiguse tõendi eest 40.krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.
Kostja või kellegi teise isiku poolt korteri mittekasutamine ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Viru Maakohtu 02. aprilli 2008 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Vastavalt 31.03.2008 esitatud arstitõendile ei ole kostja võimeline tervisliku seisundi tõttu kohtuistungile ilmuma. Antud asjaoludest lähtuvalt määrati Viru Maakohtu 19. mai 2008 kohtumäärusega kostjale esindajaks vandeadvokaat. Nõusoleku kostja esindamiseks andis vandeadvokaadi vanemabi I. G.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 17.11.2005 väljavõttega (tl. 7), mille kohaselt R.K. oli korteri xxx, omanik kuni 22.10.2003; maksekorraldusega nr. 52 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 8-9) mille kohaselt R.K. võlgneb Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 7 547,11 krooni, 01.10.2001 soojusenergia ostumüügilepinguga nr. 2805, lepingu üldtingimustega ja lepingu muudatusega nr. 1 (tl. 10-15), soojuskandja temperatuurigraafikuga (lepingu lisa nr. 2), piiritlusaktiga nr. 133 (tl. 16-19).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” § 11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Vastavalt TsK § 477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust
rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et R.K., olles korteri, asukohaga K. Lutsu 10-4, Kohtla-Järve linnas, omanik kuni 22.10.2003, on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu ajavahemiku 01.10.2001 kuni oktoober 2003 eest.
Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 560.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ja õigusabi eest 224.20 krooni. Hagi on esitatud kohtule 22. detsembril 2005. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 600.- krooni (560 + 40) ning kohtuvälised kulud 224.20 krooni. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20. juulil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Resolutsioon
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2008 otsus, millega rahuldati AS Kohtla-Järve Soojus hagi R.K.u vastu ja mõisteti R.K.ult AS Kohtla-Järve Soojus kasuks välja 7075.57 krooni võlgnevuse katteks.
Teha asja uus otsus, millega rahuldada AS Kohtla-Järve Soojus hagi R.K.u vastu osaliselt ja mõista R.K.ult AS Kohtla-Järve Soojus kasuks välja 3607.15 krooni (kolm tuhat kuussada seitse kr ja 15 s) soojusenergia võlgnevuse katteks. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Nooremreferent
A.Kuzmina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.