Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 18.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0603987/96st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 39 262.87 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 27.06% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 52 938.31 krooni. Põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2006 mainitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 51 675.21 krooni annulleeriti ning kokkuleppe alusel suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 48 988.17 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 29.08.2006 loeti uueks intressimääraks 27.2% uuelt krediidisummalt aastas. 21.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 61 186.02 krooni annulleeriti ning kokkuleppe nr 2 alusel suurendati krediidisummat 20 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 68 002.27 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 300 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.11.2006 loeti uueks intressimääraks 27.07% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 91 529.18 krooni. Arvestades, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 17.01.2007, 19.03.2007 ja 29.05.2007 sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja on hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele reageerinud vaid osaliselt. Hageja saatis 15.06.2007 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei reageerinud vaatamata meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatusele võlgnetavate summade tasumisega ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostja lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 05.07.2007ülesütlemisavaldusega lepingu üles. 05.12.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 133 000 krooni, millest 66 881.17 krooni on tagastamata krediidisumma, 13 007.59 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7631.51 krooni viivis, 13 376.23 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 31 203.50 krooni kahjuhüvitis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid oma elukohas 15.05.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Hagi on tõendatud 18.07.2006 tarbijakrediidilepinguga nr 0603987/96st st, 29.08.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 1, 21.11.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 2, 17.01.2007, 19.03.2007 ja 29.05.2007 kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, 15.06.2007 lepingu ülesütlemise hoiatusega, 05.07.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavaldusega ja hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab kahjuhüvitise väljamõistmist kostjalt summas 31 203.50 krooni. Hageja leiab, et kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on talle tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Saamata tuluna tuleb hageja arvates mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud ning mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 3 sätestatud korras. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et puudub põhjuslik seos kostjapoolse rikkumise ning hagejal tekkinud väidetava kahju vahel. Hageja ei kaotanud võimalust saada intressi näol tulu mitte kostjapoolse rikkumise tõttu, vaid põhjusel, et ütles ise lepingu üles. VÕS § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest, mistõttu ei ole võimalik nõuda intressi kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina. Juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimaksmise kohustust, satub ta selle täitmisega viivitusse ning krediidiandja saab viivitatud summalt nõuda viivist VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt asendub tagasimaksmata krediidi osas krediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega. Eelnevalt lähtuvalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning lg 3 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, sissenõutavaks muutunud viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 101 796.50 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise summas 31 203.50 krooni väljamõistmise kohta. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 101 796.50 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 77% algsest nõudest (101 796.50x100/133 000= 76.5). Seega tuleb menetluskulud jätta 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.