Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmis D. (edaspidi hageja) 20.07.2006. a töövõtulepingu Iirimaa firmaga W. . Vastavalt lepingule kohustus hageja tarnima ja paigaldama Iirimaal asuvale objektile puitaknad ja uksed. Lepingu sõlmimise eelduseks oli K. OÜ (edaspidi kostja) poolt tehtud hinnapakkumine. Hageja ja kostja täpsustasid tellimuse üksikasju ja jooniseid 2006. aasta juunis-juulis. Pärast jooniste ja tingimuste kooskõlastamist lubas kostja saata hagejale nendevahelise töövõtulepingu projekti. 28.07.2006. a sai hageja kostjalt ettemaksuarve. Kuna hageja oli huvitatud tellimuse võimalikult kiiremast täitmisest, tasus hageja augusti alguses kostjale ettemaksuarve ja pidas sellega tellimuse kinnitatuks. Kostja saatis töövõtulepingu projekti e-posti teel 23.08.2006. a. Hageja tegi lepingu projekti parandusi, saates allkirjastatud eksemplarid postiga kostja aadressile. Kostja ei ole omalt poolt allkirjastatud lepingu eksemplari seniajani hagejale tagasi saatnud. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja kogu tellimuse eest maksma kostjale kokku 141 934,76 EUR. Hiljem tekkinud lisatellimuse alusel pidi hageja tasuma veel 964,80 EUR. Seega oli lepingu tasu suuruseks kokku 2 235 892,20 krooni (Eesti Panga kurss 15,6466). Esimene tarne pidi toimuma 2006. aasta 36. nädalal (s.o ajavahemikus 04.-10.09.2006. a) ja järgmised tarned saabuma 2-3 nädalaste vahedega täiskoormatena. Kokku oli arvestatud 4 tarnet. Kogu kaup pidi kostja poolt olema väljastatud hiljemalt 2006. aasta 45. nädalal (s.o 12.11.2006. a). Probleemid kokkuleppe täitmisel tekkisid koos esimeste tarnetega. Kostja viivitas tarnetega pidevalt ja ei väljastanud kogu kaupa kokkulepitud tähtajaks. Hageja sai kogu kauba kätte alles 2007. aasta jaanuari kuu lõpus. Tarnitud aknad ja uksed ei vastanud kvaliteedinõuetele (konstruktsioonide liitekohtades olid mustad vahed, viimistlus ei olnud kvaliteetne, kremooniaugud ei sobinud aknalinkidega, mõned klaasid olid paigaldatud valesti) ega ka lepingu tingimustele (toodete mõõdud ja mõned klaasid ei vastanud tellituile). Hageja teavitas kostjat korduvalt kauba mittevastavusest, saates kostjale analoogse toodangu fotosid. Tekkinud probleemide tõttu kulus hagejal ebamõistlikult palju aega tarnitud akende ja uste õigeks paigaldamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Hageja oli sunnitud pahteldama, värvima ja tegema tihendustöid, et puudusi likvideerida või siluda. Tarnete hilinemine põhjustas hagejale temast mitteolenevaid lisakulutusi: töötajate tööaja pikenemise ja peatellija sanktsioonid (maksete kinnipidamise, leppetrahvinõuded). Kõikidest nimetatud probleemidest teatas hageja ka kostjale. Vaatamata kostja töö rohketele puudujääkidele oli hageja sunnitud kogu lepingulise hinna ära maksma, sest kostja keeldus viimase tarne saatmisest enne kui kogu raha talle tasutud on. Sellega pandi hageja sundolukorda, kuna akna tarnete edaspidine viibimine oleks tähendanud temale peatellija leppetrahvinõude suurenemist ja hageja maine täielikku kahjustamist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud nii seaduse sätteid kui pooltevahelise töövõtulepingu tingimusi, tekitades sellega hagejale suurt rahalist kahju. Hagejale tekitatud kahju koosneb peatellija leppetrahvist summas 352 478,78 krooni ja akende ning uste puuduste kõrvaldamiseks hageja kantud lisakuludest summas 1 304 895,10 krooni, mistõttu hagejale tekitatud kahju ulatub 1 657 373,80 kroonini. Hageja vähendab oma nõuet 1 300 000 kroonini. Hageja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 300 000 krooni tekitatud kahju katteks. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 89-94) Vastuse kohaselt on hagi ehitatud üles kahele väitele, mille kohaselt olevat kauba tarnete hilinemisest tulenenud hagejale leppetrahv, mida hageja peab endale tekitatud kahjuks, ja teiseks, et hageja olevat teinud kulutusi kauba puuduste kõrvaldamiseks. Hageja väidab, et 2,2 miljonilise kogutarne juures olevat puudustega kauba osakaal 1,3 miljonit krooni. Kostja ei saa sellega kuidagi nõustuda. 2006. aasta juulis esitas hageja kostjale tellimuse akende ja uste tarnimiseks vastavalt hageja esitatud joonistele. Kostja oli valmis tellimust täitma ja edastas hagejale 28.07.2007. a ettemaksuarve. Vastavalt kokkuleppele lugesid pooled müügilepingu sõlmituks alates hageja poolt ettemaksuarve

tasumisest. Hageja lisatingimuseks lepingu sõlmimisel oli, et kostja tellib akendele ja ustele käivad lisatarvikud (sulused, lingid, lukud jms) firmast AS A. . Kuna ettemaks laekus 01.08.2007. a, oli kostjal alles 2007. aasta augustikuust alus ja võimalus tellitud kauba valmistamist planeerima hakata. Kostja soovis täpsemate tingimuste sätestamiseks kirjalikku tarnelepingut ja edastas selle projekti hagejale allakirjutamiseks. Arvestades asjaolu, et hageja soovis sellesse erinevaid kostjale kahjulikke lisatingimusi võrreldes suuliselt kokkulepituga, siis ei allkirjastanudki pooled mingit kirjalikku lepingut. Hagis väidetakse, et poolte vahel oli kokkulepe tähtaegade osas, kuid siinjuures võetakse aluseks allkirjastamata jäänud lepingudokument. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet tarnetähtaegades ja veel vähem nende rikkumisi kostja poolt. Kauba tarnimine ja tellimuse täitmine toimus vastavalt sellele, kuidas kostja oli võimeline kaupa tootma, arvestades võimalikult hageja esitatud soove tarnimistähtaegade suhtes, samuti lisatarvikute tootja kauba tarnimist kostjale. Lepingu täitmisel tekkinud küsimused ja logistilised üksikasjad lahendati telefoni teel ning Ekirjavahetuse teel. Pooltevahelisest kirjavahetusest on tuvastatav hageja esindaja valdavalt lakooniline ja ebaviisakas toon kogu lepingu täitmise jooksul. Erimeelsused on tekkinud eelkõige kauba transpordiküsimuste osas Iirimaale, hageja viivitused arvete tasumisel ja hageja pidevad ühepoolsed tahteavaldused (dikteerimised) seoses tarnetähtaegadega ning tellimuse muutmistest lepingu täitmise kestel. Asja juurde esitatud materjalidest ei selgu, mis alusel on hagejale esitatud ja arvestatud leppetrahvi. Hagi lisaks olevas 12.04.2007. a kirjas palutakse hagejal teatada tarneajad ja tehakse ettepanek mingis summas kokku leppida. Hagi lisaks on inglisekeelne (lepingu)dokument, kuid asja juurde ei ole esitatud selle tõlget. Kostja on seisukohal, et isegi kui hagejale on rakendatud leppetrahvinõuet kostja tarnitud akende ja ustega seoses, ei saa neid summasid kostjalt välja nõuda, kuna antud situatsioon on kohtupraktikast tulenevalt juba läbi vaieldud ning ühtlasi seadusega reguleeritud – lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei tea hageja lepingulistest suhetest kolmandate isikutega, s.h W. -ga, mistõttu ei olnud kostjal ka müügilepingu sõlmimisel võimalik ette näha, et tema võimalik rikkumine võiks kaasa tuua hageja allumise leppetrahvinõuetele kolmandate isikute ees. Hageja ei edastanud kostjale müügilepingu sõlmimisel hageja ja W. vahelist töövõtulepingut ning selles kokkulepitud tööde teostamise võimalikku graafikut, samuti võimalikku leppetrahvi kokkulepet vms. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et kahjuhüvitis, mis puudutab leppetrahvinõuet, tuleb jätta kostja vastu rahuldamata. Kostja müüs hagejale kaupa ja andis selle üle viies osas. Hageja tasus kauba eest osamaksetena – osaliselt oli tegemist ettemaksetega ja osaliselt tasus hageja peale kauba kättesaamist. Hageja on kogu kauba kätte saanud ja selle eest täielikult tasunud. Peale esimest kaubatarnet saatis hageja küll akende fotod ja palus anda hinnangu kvaliteedi kohta, kuid mingit täpsemat teavet võimalike puuduste osas ei antud, puudusi ei kirjeldatud ega tehtud ettepanekut kauba asendamiseks või võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Edasiselt ei ole hageja mingeid viiteid võimalikele kvaliteediprobleemidele teinud. Pooled täitsid lepingut edasi – kostja tarnis hagejale järgmised neli kaubakoormat perioodil oktoober kuni detsember 2006. a. Kostja väidab, et majandussuhetes ei ole tavapärane, et pool, kes enda arvates on saanud puudustega kauba, tasub ilma nurisemata nii selle kauba eest kui ka järgmiste kaubatarnete eest. Hageja väide sundolukorrast ei ole tõsiseltvõetav – hagejal oleks olnud võimalus teha asendustehing, nõuda lepingu täitmist koos kvaliteetsema kauba tarnimisega jne. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ebakvaliteetse kauba müümist. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja on puudustega kauba müügi tõendamiseks esitanud asja juurde 05.01.2007. a tõlkedokumendi. Kostjale jääb arusaamatuks, millise dokumendiga on üldse tegemist – ei nähtu, et selle oleks keegi allkirjastanud ning kes ja mis eesmärgil ning kelle tellimusel on nimetatud dokumendi koostanud. Kostjat ei ole kutsutud kirjeldatud dokumendi koostamise juurde, ka ei ole teada, kas fotodel

kujutatud objektid on kõik kostja tarnitud. Kostjale jääb mulje, et dokumendis on keskendutud eelkõige akende ja muude objektide paigaldamise probleemidele, mille eest ei pea vastutama kostja. Kostja kinnitab, et ta on edastanud Iirimaale igati kvaliteetse kauba, olles tegutsenud aknatootmise turul viimased 6-7 aastat. Arvestades kostja esindajate visiiti hageja ehitusplatsile ja seal fikseeritud akende-uste hoiutingimustele ning akende paigaldamisele otse betooni peale või enne hoonele katuse rajamist, siis on tõenäoline, et tarnitud kaup võib olla rikutud tulenevalt hageja enda hooletusest. Isegi, kui hagejal õnnestub tõendada tarnitud kauba ebakvaliteetsust, on kostja ikkagi seisukohal, et antud asjas ei ole kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutav. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Eelnev tähendab seda, et hageja pidi kauba üle vaatama viivitamatult iga kauba tarnimise järgselt. Hageja ei ole seda kohustust täitnud või kui on, siis ei ole tuvastatud mingeid puudusi. Müüja vastutuse eelduseks on ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja arvates on ilmne, et hageja ei ole puudustest mõistlikul ajal teatanud ega puudusi täpselt kirjeldanud. Hageja viitab 05.01.2007. a valminud aktile, mis kirjeldab väidetavalt kostja tarnitud akende puudusi, kuid nimetatud aktiga on kostja saanud tutvuda alles hagiavalduse saamisel kohtult, s.o ca 9 kuud peale eelnimetatud akti valmimist. Hageja väited, et kõikidest probleemidest teatati kostjale, kusjuures hageja olevat esitanud ka kahjunõudeid ja pooled olevat pidanud läbirääkimisi, on ebaõiged, pealegi tõendamata. Hageja ei ole andnud kostjale kordagi võimalust tarnitud kaubal puuduste kõrvaldamiseks (parandamiseks). Hageja kirjeldab, et tal on kahju tekkinud sellest, et peale puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse saamist tuli tal endal puudused kõrvaldada. Samas on mingite kulutuste hüvitamise nõude eelduseks see, et ostja nõuaks enne asja parandamist ja alles seejärel, kui müüja seda ei tee, avaneb võimalus asi ise ära parandada või lasta seda teha kolmandal isikul. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, millest nähtuks müüjale puuduste kõrvaldamise võimaluse andmine, mis tähendab seda, et hagejal puudub sellekohane nõudeõigus kostja vastu. Tegelikult puudub mõistlik põhjendus, miks ei edastanud hageja kostjale 05.01.2007. a akti koos ettepanekuga puudused mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Reeglina võib kahju hüvitamist nõuda pärast kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Omaette kritiseeritav on hageja esitatud 20.01.2007. a kahjude tekkimise tõend, mis on allkirjastamata ega ole dokument üldisemalt. Hageja esitatud dokumendis tuuakse esile hageja poolt "tehtavad tööd ja nende hinnad", kuid vastavad kulutused peavad juba tehtud olema. Samas saab nõuda vaid mõistlike kulutuste hüvitamist, kuid hageja on pidanud vajalikuks lähtuda enda soovitud tunnihindest, mis vastab ca 550 kroonile, olles selgelt ebamõistlik määr. Nimetatud dokumendis on mitmeid kuluartikleid, mis ei ole seotud akende kvaliteediga, pigem paigaldamisega (nt akende läbivajumine). Kui analoogseid paberid saaks võtta kahjuhüvitise nõudmise aluseks, siis oleks tsiviilkäive avatud kõikvõimalikeks kuritarvitusteks. Kostja palub jätta D. esitatud hagiavaldus K. OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud mõista hagejalt välja kostja kasuks. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 175-178) Kostja väite selgituseks, et ettemaksuarve esitati 28.07.2007. a ja raha laekus hagejalt üle kuu aja hiljem, nimelt 01.08.2007. a, siis juulikuus on teadaolevalt 31 päeva, seega toimus pankadevaheline ülekanne 4 päeva jooksul. Arvestades aga tõsiasja, et 28. ja 29. juuli olid laupäev ja pühapäev, siis laekus raha kostja pangaarvele 3 pangapäevaga, mis ongi praktikas tuntud tähtaeg rahvusvaheliste maksekorralduste puhul. Seega kostja väide esimese arve maksmisest kuuajalise viivitusega on väär. Kostja väidab, et akende sulused tuli tellida Ü.V. venna R.V. seotud firmast AS A. . Hageja oli tarninud aknaid Eestist ka teistelt aknatootjatelt ja kuna üldine praktika ning heakskiit on siiski antud

AS A. toodangule, siis sellise mahuga objekti puhul ei saanud hageja riskida ebakvaliteetsete sulustega. Ü.V. sugulusaste või selle puudumine R.V. ei oma siinkohal mingit tähtsust. Kostja ülesandeks oli korraldada kõik nii, et uste ja akende täielik valmimine oleks õigeaegne. Samas oli kostja juhatajat teavitatud AS A. pikaajalistest tellimuste täitmisest ning palutud kaubad tellida õigel ajal (arvestades pikka tarneaega). Hageja korduvate palvete peale (telefonivestlused) ja alles pärast ettemaksuarve tasumist edastas kostja lepingu projekti kavandi. See oli kõigest lepingu algvariant, mille pooled pidid üheskoos läbi vaatama ning allkirjastama. Mõningad lepingu punktid ei sobinud hagejale ja need muudeti vastavalt hageja soovidele ning tema tarnelepingule W. -ga. Kostja ei esitanud vastuväiteid ei kirjalikult ega verbaalselt. Seega võis hageja lepingu sõlmituks lugeda ja saatis tema poolt allkirjastatud lepingud kostjale. Hageja poolt kostjale saadetud lepingu variant ei ole saanud mingit vastukaja (ei negatiivset ega positiivset). Ei ole pakutud välja ka täiendustega varianti. Kõik veokulud korvas hageja. Temale reserveeritud kaubaveokid olid pooliku koormaga, mistõttu kulutas hageja transpordile suure rahasumma. Kahjuks puudus hagejal võimalus korraldada Iirimaalt veokite saatmine kostja tehasesse, sest kostja väited kauba väljastamise valmisolekust olid valed ja kohale saabunud vedaja oleks pidanud asjatult ootama. Transpordi tellimiseks andis hageja loa kostjale, paludes veokid tellida DFDS Transpordist. Ebakvaliteetse toote kohta esitati kirjalik avaldus, millele kostja ei reageerinud. Huvi ei tuntud ka vigade parandamise vastu. Hageja leping W. -ga oli allkirjastatud ning vajas täitmist, seetõttu ei olnud võimalik ka teistelt tootjatelt aknaid osta, kuna tarneaeg ei oleks sellesse lepingusse mahtunud. Sel põhjusel pidas hageja õigeks osta toode kostjalt, lootes kriitika soovitud tulemustele ja tootja huvile müüa kvaliteetset toodet ning teenida kasumit. Telefonivestlustes sai korduvalt palutud kostjapoolset esindajat tulla asja vaatama ning vigu parandama. Hageja märgib, et toodete kvaliteeti ei ole saabumisel kohe võimalik tuvastada, sest tooted on tihedalt pakendis ja kõikide pakendite avamine ja kokkupandud akende lahtikruvimine võtaks palju aega ega ole otstarbekas, kuna kaupa tuleb pärast veel liigutada, mille puhul on pakendamata kauba kahjustamine väga tõenäoline. Paljud vead selguvad alles paigaldamise käigus. Telefoni teel oli kostjale korduvalt teatatud kauba kehvast kvaliteedist ja nõutavatest lisatöödest. Kaup saadeti osaliselt sulustamata. Ustel puudusid lukuraamid ja käepidemed, mille kostja oleks pidanud külge kinnitama. Samuti ei olnud akendel käepidemeid küljes. Sellist kokkulepet, et need oleksid olnud hageja paigaldada, ei ole pooltel olnud. Kostja ei teinud omalt poolt muud, kui saatis hagejale kastide kaupa nii käepidemeid kui ka lukuraame. Samuti lubas hageja kasutada rõduustel odavamat lukustuse süsteemi, mis ei olnud toodetud AS A. is, kuna kostja ei esitanud tellimust kõigile lukkudele ning käepidemetele õigeaegselt. Seega ei seisne hageja lisakulud ainult puuduste kõrvaldamises ja praagi parandamises, vaid ka kostja tegemata töö lõpetamises. 21.11.2006. a sai hageja teada, et kostja esindaja ootab hagejat objektil ja nõuab seletusi. Vastavalt W. soovile sai kostja esindaja osaleda ka objektil toimunud iganädalasel koosolekul, kus alltöövõtjad peavad aru andma tehtud töödest. Hageja tellija esitas oma küsimused otse tootjale. Küsimused olid suuresti tarnetes ning nende regulaarses hilinemises. Vastavalt kostja esindaja pakutud kuupäevadele pandi paika uus tarnegraafik. Omavahelises vestluses selgus aga, et kostja ei plaaninudki tellimusi õigeaegselt täita, kuna toodeti hoopis teistele klientidele, osaliselt olevat probleem ka klaasi defitsiidis, toormaterjali puuduses jne. Hageja ei tundnud mingit huvi kostja esindaja fotode vastu, küll aga näitas ta kostja esindajale probleemseid, ebakvaliteetseid aknaid ning palus vead kõrvaldada. Tehase esindaja väitel ei olevat temal võimalik seda teha vastavate tööriistade ja vahendite puudumise tõttu. Pealegi lahkus töötaja samal päeval Iirimaalt. Kui juba oktoobri alguses oli teada, et saabunud olid ebakvaliteetsed tooted, siis on seda arusaamatum, miks saadeti tehase esindaja objektile ilma vastava ettevalmistuse ning töövahenditeta. Siit saab oletada, et tootjal puudus üldse huvi oma tooteid parandada. Väide, et pärast esimest tarnet saadetud fotod toodete kehva kvaliteedi kohta olid esimesed ning viimased, ei vasta tõele, sest tehase esindaja nägi kohapeal vigu ning tõdes,

et tegu on tootja praagiga. Kostja väide, et hageja pakkus objektil tehtud fotode eest raha, on vale. Siin on tegemist hageja maine mustamisega, sest hageja ei ole akende paigaldamise ega hoidmisega vigu teinud. Seega puudus hagejal ka mistahes vajadus kostja fotosid välja osta. Kauba eest tasuti iga kord ettemaksuga. Kui vastavat ettemaksu ei oleks laekunud, ei oleks ka tooteid väljastatud. Sel põhjusel oligi tootjal raha enne käes, kui hageja kauba sai. Tarnetähtaegade kohta on olemas kostja väljastatud dokument, mille nõudeid ta ei ole täitnud. Hageja juhib tähelepanu ka esitatud arvetele ja tegelikult saadud kauba osale. Hageja ei saanud kogu ettemaksu ulatuses oma kaupa kätte mitte ühelgi korral. Asja juurde on lisatud akende ja uste kontrollakt. Tegemist oli ehituse kvaliteedi akrediteeritud kontrollijaga, kes kontrollib Iirimaal kohalike ehitusnormide ning kvaliteedi täitmist. Antud objektil teostas tehnilist järelkontrolli Adrian Doyle. Tema antud korraldused täideti viivitamata. Esitatud akt on ainult osa ettekirjutustest ja nõuetest, millest osad olid ka suusõnalised. Fotode rakurss ja trükk on väga kvaliteetsed, nii et aknatootja võib fotodelt leida vastavad puudused. Igal fotol on juures puuduse kirjeldus. Aknatootja ei ole esitanud oma toodete kvaliteedi sertifikaati ega ka kvaliteedikontrolli dokumente. Hoiustamise ega ladustamise ning kasutamise juhendeid ei ole esitatud kordagi ja seda pole mainitud ka kostja toodetud aknaid ostes. Lisatööde maksumuse osas märgib hageja, et tööde hind 35 EUR töötund ühe töömehe kohta on väga levinud hind Iirimaal ehitustööde tegemisel. Keskmine töötunni hind firmadel on aga 40 EUR ühe töötunni eest. Arvestada tuleb, et tegemist on välismaise firmaga. Kostja pidi võimalikke leppetrahvi nõudeid peatellija poolt hageja vastu ette nägema. Sellest on olnud juttu hageja saadetud e-mailides ja ehitusobjekti koosolekul, kus osales ka kostja esindaja. KOHTUISTUNG (tl 200-201, 218-226, 243-247) Hageja lepinguliste esindajate, Vassili Kosteitšuki ja Lauri Vitsuti selgituste kohaselt jäädakse kahjuhüvituse nõude 1 300 000 krooni väljamõistmise juurde. Pooled on õiguslikult seotud alates 2006. aasta juunist kui täpsustati tellimusi ja vahetati näidiseid. Leping tuleb lugeda sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on tasunud kostjale ettemaksuarve ja saanud kostjalt lepinguprojekti, mille hageja allkirjastas ja saatis tagasi kostjale. Kostja vaikimist tuleb lugeda tahteavalduseks TsÜS § 68 lõike 4 mõttes. Kohustuste täpne sisu on toodud pooltevahelises lepingus. Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud või ei. Tulenevalt VÕS § 103 lõikest 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise puhul igal juhul. Hageja leiab, et kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud kahes olulises tingimuses, kandes tsiviilõiguslikku vastutust. Esiteks ei ole kostja järginud lepinguga võetud tarnetähtaegasid. Hageja on seisukohal, et antud leping ei saa olla tähtajatu, kuna aknaid ei toodeta siis, kui neid on võimalik toota, vaid siis, kui ostjal neid vaja on. Tähtaegu ei jäetud lahtisteks tingimusteks VÕS § 26 mõttes. Käsitletavas võlasuhtes on olulised just tarnetähtajad. Lepingu p 4.2 reguleerib kaupade kättetoimetamise tähtaegu. Tarnega tuli alustada 36. nädalal, ehk ajavahemikus 04.-10.09.2006. a. 29.09.2006. a oli tegelik tarne. Edasised tarned pidid toimuma 2-3 nädalaste vahedega. Samas oli kõigi tarnete vahel rohkem kui 3 nädalat. Seega kostja hilines tarnetega regulaarselt. Seda on kostja ka ise korduvalt kinnitanud. Hageja viitab siinjuures 31.10.2006. a ja 22.11.2006. a kostja ekirjadele. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et kostja on oma käitumisega rikkunud pooltevahelist lepingut ja saatnud kaupu kokkulepitust regulaarselt hiljem. Teiseks oluliseks lepingu rikkumiseks on kauba mittevastavus lepingutingimustele. Kohaldamisele kuulub kvaliteedikriteerium VÕS §st 77 tulenevalt. Hageja on kostjat mittekvaliteetse kauba tarnimisest teavitanud õigeaegselt. Hageja viitab 11.10.2006. a ja 18.10.2006. a hageja poolt kostjale saadetud E-malidele. Hageja leiab, et kostjale olid täpselt teada müüdava kauba puudused ja kostja oleks saanud selles osas võtta oma seisukoha või need parandada. Kostja seda teinud ei ole. Oluliseks puuduseks oli sulgur ja lisatarvikute puudumine. Pooled olid kokku leppinud, et tarnitakse kompleksseid aknaid. Kostja ei ole oma seletuses seda eitanud. AS A. ist lisatarvikute tellimine oli kostja kohustus. Ei ole mõeldav,

et kaupa müüakse ilma vastavate sulguriteta või et hagejal endal tuleb need hiljem monteerida. Hagejale ei ole vastuvõetav kostja seisukoht, et lisatarvikute monteerimiskohustus lepiti hiljem muudmoodi ümber. Kui väidetav kokkuleppe ka oli, siis pole toimunud vastava tasu vähendamist. Rikutud on dokumentide üleandmise kohustust. Kaup tarniti ilma vastavate paigaldusjuhisteta, mis välistab kostja vastuväite selle kohta, et aknad on valesti paigaldatud. Kostja väide, et puudused tekkisid hiljem, näiteks vihmakahjustuse tõttu, on alusetu. Aknad ei saa suureneda ega väheneda ja nende avanemine sõltuda sellest, kas nad on saanud hiljem vihmakahjustuse või mitte. Kostja saatis objektile oma esindaja puudustega tutvuma. Tunnistaja M.M. on öelnud, et tegeleb probleemide lahendamisega. Ju siis probleemid olid. Ainetu on viidata kohustuse mittetekkimisel mingitele salapärastele fotodele, kui tunnistaja M.M. on kohtus avaldatud fotolt ära tundnud ainult kostjapoolse puudujäägi sulgurite osas. Mis puutub kostjaga töösuhtes oleva tunnistaja Maarika Rüga ütlustesse, et kostja toodetud akendel ei ole kunagi mingeid puudusi esinenud ja puudustest ei ole kostjat teavitatud, siis hageja asub seisukohale, et tunnistaja valetab. Kostja väited selle kohta nagu ei oleks tal lastud puudusi parandada, ei ole õiged. Õiguslik situatsioon oli niisugune, et akende puudused avastati alles Iirimaal. Tulenevalt VÕS § 218 lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavaus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejal oli õigus puudused ise kõrvaldada. Hageja palub kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju sisse nõuda. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varuli selgituste kohaselt on hageja esitanud akende müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 järgi. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kahju puudustega kauba tarnimisest. Kahjude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldatama, kuna puudustest ei ole teavitatud mõistliku aja jooksul, samuti ei ole puudusi täpselt kirjeldatud. Hageja tugineb kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lõikele 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõike 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Samuti tugineb hageja VÕS § 222 lõikele 5, mille kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega eeldab nii VÕS § 115 kui ka VÕS§ 222 lõike 5 rakendamine seda, et võlgnikule oleks eelnevalt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses ei väidetud, et hageja oleks andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Alles peale hagi vastuse saamist, milles antud tegevusetust hagejale ette heidetakse, on hageja asunud väitma, et ta on andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Samas hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks tähtaegasid ei antud, siis kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada. Antud juhul ei ole alust rakendada ka VÕS § 115 lõiget 3, mille kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel. Asjas puuduvad tõendid või asjaolud, mis lubanuksid arvata, et kostja ei kavatseks puudusi kõrvaldada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole kuidagi väljendanud oma keeldumist võimalike puuduste kõrvaldamiseks, samuti ei esine VÕS § 116 lõikes 2 sätestatud aluseid. Hageja ei ole tõendanud, et kaubal oleks esinenud puudusi. VÕS § 217 lõike 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja on kaubal puuduste esinemise tõendamiseks esitatud asja juurde 05.01.2007. a tõlkedokumendi, mis ei ole kellegi poolt allkirjastatud. Seega ei ole see dokument tõendina arvestatav. Nimetatud arvamuse võib olla koostanud kes tahes ja millal tahes. Kostja juhtis sellele tähelepanu juba hagi vastuses, kuid hageja ei ole esitanud asja juurde dokumendi originaali või algdokumenti. Arvamuses endas on keskendutud eelkõige akende ja muude objektide paigaldamise probleemidele, mille eest ei vastuta kostja. Isegi juhul, kui allkirjata arvamuses on kujutatud kostja tarnitud aknaid, siis arvestades tunnistaja M.M. ütlusi, mille kohaselt vedelesid aknad Iirimaa objektil tsemendi juures

pori sees ja aknaid paigaldati otse betooni peale, on selge, et aknad võisid saada kahjustada just eelnimetatud tegurite mõjul. Tunnistaja ütlusi kinnitavad selles osas kostja esitatud fotomaterjal objektilt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarnitud aknad olid ebakvaliteetsed. Hageja on seisukohal, et tal on tekkinud kahju sellest, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tal teha täiendavat tööd. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tähendab kahju vara vähenemist teatud ulatuses, aga antud juhul ei ole hageja kuidagi näidanud, et tema vara oleks vähenenud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks teinud kulutusi akende väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et akendel olevaid puudusi oleks üldse parandatud. Kostja on arvamusel, et paberiga, mis määratleb teatud tööde hinnad, ei saa tõendada kahju tekkimist, pealegi kirjeldab see paber teemasid, mille eest ei pea kostja kindlasti vastutama. Hageja peab oma kahjuks ka ehitusobjekti peatöövõtja poolt esitatud leppetrahvinõuet summas 352 478 krooni. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks kauba tarnetähtaegasid rikkunud, siis ei oleks leppetrahvinõuet järgnenud. Samas ei ole esitatud hageja ja W. vahelist kokkulepet väidetava leppetrahvi kohta. Hageja on esitanud asja juurde väljavõtte inglisekeelsest (lepingu)dokumendist, kuid ei ole esitanud asja juurde selle eestikeelset tõlget. Seega ei ole kohtul ega kostjal võimalik näha, milles hageja ja W. kokku leppisid. Sealhulgas ei ole inglise keelsest lepingu väljavõttest tuvastatav, kas hageja ja W. on üldse leppinud omavahel kokku leppetrahvis. Samuti ei ole arusaadav, millise kohustuse rikkumise puhuks on väidetav leppetrahv kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat, et akende tarnimise hilinemisel allub hageja leppetrahvile, mille peaks seejärel kinni maksma kostja. Kuivõrd sellist teavitamist ei ole toimunud, ei ole juba seetõttu võimalik leppetrahvi kui kahju välja mõista kostjalt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et akende müügi kohta puudus ühtne lepingudokument ja seega ei eksisteeri mingit kirjalikku kokkulepet tarnetähtaegade kohta. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

hageja väitis, et ehitus ootab akende taga, siis käisid firma esindajad Iirimaal. Sealt saadeti fotod, kust nähtus, et osadel majadel ei olnud katuseid peal. Ilma katuseta majale ei tohi panna aknaid, kui tahetakse garantiid. Vesi kahjustaks aknaid. Firma nõuab, et majadel, kuhu garantiiga aknaid soovitakse, peavad olema katused peal. Kuidas seda hagejale öeldi, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja isiklikult ei ole akendele dokumentatsiooni kaasa pannud ja tema ei tea, kas konkreetsele partiile pandi kaasa akende käsitlemise dokumentatsioon. Sellist infot ei tulnud, et kaup on puudustega ja et puudused tuleb kõrvaldada. Tunnistajale jäi mulje, et hageja oli kauba kvaliteediga rahul, sest aknaid taheti ainult juurde. Esitati ka üks lisatellimus.

puudumist. Kohus leiab, et tarnete tähtajad olid poolte vahel ebamäärased, sest need olid sõltuvuses akendele ja ustele käivate lisatarvikute saabumisest AS-lt A. . Hageja on sellise väitega nõustunud oma 09.10.2007. a kirjalike seisukohtade punktis 2 ja 4. Ka asja juures olevad kostja kahe tarne garantiikirjad sätestavad, et tarne garanteeritakse garantiikirjas näidatud tähtajal juhul, kui AS-st A. saabuvad lisatarvikud õigeaegselt. Hagiavalduse lisas nr 29 on kirjavahetus kostja müügiesindaja Maarika Rüga ja hageja vahel, kus on samuti viited tarne hilinemistele seoses hageja poolt dikteeritud suluste tarnija tähtaegadele, mis on 1-6 nädalat. Mujalt on võimalik suluseid saada 1 päevaga (tl 40).

allkirjastamata ja ei tõenda kahju tekkimist. Võrreldes hageja ja kostja vahelise lepingu tellimuse mahtu 2,5 miljonit ja hageja poolse täiendava töö maksumusega 83 398 EUR siis on see ebaproportsionaalne ja eeldanuks reklamatsiooni. Viimase partii sulusteta saatmise kohta on pooltel kokkulepe ja suluste kohta arvet ei esitatud (tl. 247).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.