T K hagi AS Eesti Energia vastu 21086,70 krooni nõudes
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
25.september 2008
Menetlusosalised
Hageja:
T K (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja: M T (lepinguline esindaja) Kostja:
AS Eesti Energia (RK xxx; asukoht: xxx
Kostja esindaja: S V (lepinguline esindaja)
RESOLUTSIOON
Jätta T K hagi rahuldamata.
Menetluskulud Poolte menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad hageja kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue ja asjaolude kirjeldus
1.T K esitas 27.09.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS Eesti Energia vastu 21086,70 krooni nõudes.
2.AS Eesti Energia esitas 17.11.2006 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite.
3.Kohtumäärusega 22.11.2006 anti T K avaldus üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
4.T K esitas 21.12.2006 Viru Maakohtule hagiavalduse AS Energia vastu 21086,70 krooni nõudes.
5.Hagiavalduse kohaselt hageja avastas 28.02.2006, et tema elektrienergia tarbimiskohal xxx on varastatud voolumõõtja ja pöördus kostja poole palvega paigaldada tarbimiskohale uus voolumõõtja. 02.03.2006 viibis hageja Otepääl, kui talle helistas kostja elektrik S G , kes teatas uue voolumõõtja tarbimiskohale paigaldamisest. Seejuures S.G ei maininud, et ta oleks tarbimiskohal tuvastanud elektrienergia omavolilise tarbimise ega palunud hagejal isiklikult tarbimiskohale kohale tulla. Märtsikuus saatis kostja hagejale tähitud kirjaga arve voolumõõtja eest, mille hageja tasus. Omavolilisest tarbimisest hagejat selles kirjas ei teavitatud. Aprilli keskpaigas helistas hagejale kostja esindaja P.M , kes teatas, et helistab akti pärast. Kuuldes, et hageja ei ole akti koostamisest teadlik, edastas kostja esindaja selle hagejale e-posti teel. Seega sai hageja teadlikuks tema suhtes koostatud omavolilise elektrienergia tarbimise fikseerimise aktist alles kaks kuud hiljem. 20.05.2006 avastas hageja, et tema arvelduskontolt on otsekorraldusega kostjale üle kantud 21086,70 krooni. Hageja pöördus telefonitsi ja e-posti teel kostja poole ning palus alusetult ülekantud raha tagastada. Kostja teavitas hagejat e-posti teel, et nõue oli omavolilise elektrienergia tarbimise eest. 25.05.2006 sai hageja postiasutusest kätte tähitud kirja, millega edastati talle akt nr 018107 olukorra fikseerimise kohta, omavolilise tarbimise arvestus ning arve omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest summas 21086,70 krooni. Arvel on maksetähtpäev 22.05.2006 ning puudub märge otsekorralduse kohta. Arvel märgitud summa kanti otsekorralduse alusel üle juba enne maksetähtaja saabumist (so 20.05.2006). Hageja esitas kostjale 02.06.2006 kirjaliku pretensiooni, mille palus alusetult ülekantud rahasumma tagastada. Kostja 22.06.2006 vastuse kohaselt oli rahasumma ülekandmine õiguspärane. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus on vastuolus nii omavolilise tarbimise tuvastamise korra kui heade tavadega. Kostja poolt elektrienergia omavolilise kasutamise fikseerimise akti nr 018107 koostamisel ei järgitud majandus-ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ §-s 2 sätestatut. Hageja ei ole elektrienergiat omavoliliselt tarbinud ja tal ei olnud võimalust esitada vastavale aktile vastuväiteid. Hageja poolt elektrienergia omavoliline tarbimine on tõendamata (tl 40-42).
6.22.07.2007 esitas hageja avalduse hagi aluse muutmiseks. Vastavalt poolte vahel 09.06.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 44671931-3/09.06.2003 toimub tasumine võrguettevõtja poolt ostjale esitatud arve või makseteatise alusel. Maksed tuli saata posti teel ostja kontaktaadressile. Lepingu üldsätete p 9.1. kohaselt peab ostja tasuma võrguettevõtjale elektrienergia ja võrguteenuse osutamise eest ning muud lepingust tulenevad maksed arvetel ja makseteatistel esitatud maksetähtpäevadeks. Eesti Energia AS „Elektrienergia müügi tüüptingimused müügikohustuse alusel“ (Tüüptingimused) p 3.1. järgi esitab müüja ostjale tarbitud elektrienergia koguse ja maksumuse kohta arvestused reeglina kord kuus. Tüüptingimuste p 5.1. kohaselt maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise eest arvetel või makseteatistel esitatud maksetähtpäevadeks. Hageja on seisukohal, et pooltevahelisest lepingust ega ka Tüüptingimustest ei tulene kostja õigus hageja arvelt omavoliliselt maha võtta meelevaldne summa. Ka otsekorraldusleping ei anna kostjale õigust ilma arve esitamiseta võtta omavoliliselt hageja arvelt maha suvaline summa. Kostja on hagetava summa hageja arveldusarvelt maha võtnud 20.05.2006. so juba enne maksetähtaja 22.05.2006 saabumist. Kostja on sellega rikkunud pooltevahelist lepingut (tl 94-96).
II Kostja vastused
7.Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 12.01.2007 hagi õigeks ei võtnud. Kostja on seisukohal, et hagejale arve nr 29136078 esitamine on õiguslikult põhjendatud ning tasumisele kuuluva summa ülekandmine panga poolt enne arve tasumise tähtaega ei ole õigusvastane tegevus, seejuures on see panga, mitte kostja kompetentsis. Akt olukorra fikseerimise kohta nr 108107 on koostatud 02.03.2006 kehtivate õigusnormide kohaselt (tl 56-57).
8.Täiendavas kostja vastuses 26.09.2007 kostja märgib, et hagejat teavitati omavoliliselt tarbitud elektrienergia kohta akti koostamisest lihtpostiga 05.06.2006, lisaks sellele on hageja juba oma 24.04.2006 e-kirjas kostjale avaldanud, et on akti koostamisest teadlik. Samuti on hagejat teavitatud aktist, omavolilise tarbimise arvestusest ja vastavast arvest telefoni teel. Kostja leiab, et ei ole rikkunud pooltevahelist lepingut. Kostja saatis piisava ajavaruga arve hageja kontaktaadressile lihtpostiga. Tähitud postiga saadeti arve välja peale vastavat nõudmist, so lisaks. Panga poolt arvele vastava summa mahavõtmine hageja arvelt enne maksetähtaega ei puutu pooltevahelisse lepingulisse suhtesse. Hageja on pangaga sõlminud kokkuleppe, et kostja arved tasutakse 20.kuupäeval (tl 102-203).
III Kohtuistungid 22.03.2007 kuni 27.11.2007
9.Kohtuistungil 22.03.2007 jäid hageja ja kostja esindajad oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja taotles kohtuistungi edasilükkamist selgitamaks välja vaidlusega seonduvad haldusõiguslikud küsimused (tl 71-72).
10.Kohtuistungil 03.05.2007 taotles hageja esindaja üle kuulata tunnistajatena politseinikud, kes olid kaasatud 01.03.2006 akti koostamise juurde. Hageja esindaja väitis, et akti koostas kostja töötaja, kelle pädevuses polnud määrata, kas omavoliline tarbimine leidis aset või mitte. Elektrienergia omavolilise tarbimise arvestust ja metoodikat hageja ei vaidlustanud. Kostja oleks pidanud koostama protokolli omavolilise tarbimise kohta ja seda väärteona käsitlema. Kostja esindaja seletuse kohaselt elektrituruseaduses sätestatud omavolilise tarbimisena käsitletavate väärtegudena käsitletakse ilma lepinguta toime pandud väärtegusid. Hagejaga oli leping sõlmitud (tl 74-76).
11.Kohtuistungil 05.06.20078 tunnistajana ülekuulatud K K seletas, et ta kirjutas T K arvesti kohta koostatud aktile alla politseitöötajana, et fikseerida arvesti vargusejuhtumit. Arvesti kilp oli lahti ja juhtmed rippusid. Eesti Energia töötaja näitas mingit kolmikühendust ja väitis, et sealt saab voolu võtta. Tunnistaja ei ole spetsialist ega oska seda hinnata (tl 88-91).
12.Kohtuistungil 27.11.2007 esitas kostja kohtule Energiaturu Inspektsiooni otsuse vastuseks hageja kaebusele kostja tegevuse peale (tl 113-120).
IV Menetluse peatamine ja uuendamine
13.Kohtumäärusega 27.11.2007 kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsuse nr 227-TK/EITS (17.09.2007 Eesti Energia AS suhtes esitatud T K kaebuse lahendamise kohta) jõustumiseni või selle vaidlustamisel haldus-kohtumenetluses vastava kohtuotsuse jõustumiseni (tl 122-123).
14.Kohtmäärusega 03.09.2008 kohus uuendas asjas menetluse (tl 130). V Kohtuistung 25.09.2008
15.Kohtuistungil esitas hageja esindaja täiendavalt Energiaturu Inspektsiooni otsusele Tallinna Halduskohtu otsuse ja määruse ärakirjad (tl 139-146). Poolte esindajad jäid oma varasemate seisukohtade juurde (tl 138, 147).
VI Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, hageja täiendava avalduse ja kostja vastused nende suhtes, kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja hageja ning kostja esindajate seletused, tunnistaja ütlused, uurinud tsiviilasja toimiku juurde võetud poolte esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
17.Eesti Energia AS töötaja S G poolt 02.03.2006 kell 13.00 xxx koostatud akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 tuvastati T K tarbimiskohal xxx arvesti 19101876 omavoliline tarbimine, sealhulgas tarbimine mõõtmata ahelast (tl 45).
18.Omavolilise kasutamise kohta koostati kostja poolt 17.04.2006 arvestus summas 21097,18 krooni (tl 47).
19.Kostja koostas hagejale elektrienergia eest akti alusel 04.05.2006 arve nr 29136078 summas 21086,70 krooni maksetähtajaga 22.05.2006 (tl 48).
20.Hageja avastas 21.05.2006, et tema arvelduskontolt on otsekorraldusega 20.05.2006 kostjale üle kantud 21086,70 krooni (tl 46, 50-52).
21.Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsusega nr 227-TK/EITS 17.09.2007 Eesti Energia AS tegevuse suhtes esitatud T K kaebuse lahendamise kohta jäeti T K kaebus Eesti Energia tegevuse kohta kui põhjendamatu rahuldamata ja loeti õigeks 02.03.2006 akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 alusel koostatud omavolilise kasutamise arvestuses esitatud oma-voliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuseks märgitud summa 21087,18 krooni (tl 113-120).
22.T K vaidlustas Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsuse halduskohtus, kuid loobus osaliselt kaebusest otsuse resolutiivosa p 1 ja seda käsitlevate põhjenduste osas, ülejäänud osas jättis Tallinna halduskohus kaebuse rahuldamata (tl 139-146).
23.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja väited kostja töötaja poolt 02.03.2006 hageja tarbimiskohal xxx elektrienergia omavolilise tarbimise (tarbimine mõõt-mata ahelast) tuvastamise õigusvastasusest on põhjendamatud ja tõendamata. Omavolilise tarbimise arvestust ja metoodikat ei ole hageja ka ise vaidlustanud. Seega taandub pooltevaheline vaidlus sisuliselt küsimusele, kas kostjal oli õigus omavolilise tarbimise kohta arvestatud summat 21086,70 krooni hagejalt otsekorralduslepingu alusel sisse nõuda. Hageja arvates temale kostja poolt esitatud arve maksetähtajaga 22.05.2006, samuti kostjaga sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 44671931-3/09.06.2003 üldsätete p 9.1 ja kostja elektrienergia müügi tüüptingimuste müügikohustuse alal (ETI otsus nr 11-005/05 T 24.01.2005) pp-d 3.1. ja 5.1. kostjal seda teha ei võimaldanud. Kostja seisukoha kohaselt ei olnud hageja võlasumma ülekandmine otsekorralduslepingu olemasolul hageja pangaarvelt mitte kostja, vaid panga kompetentsis.
24.Antud vaidluses nõustub kohus kostja seisukohaga ja leiab, et hageja väited kostja poolt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisaks oleva Tüüplepingu sätete rikkumisest ei ole asjakohased. Sellise järelduse tegemisel võtab kohus arvesse, et hageja võlgnevus kostja ees omavolilise tarbimise eest summas 21097,18 krooni tuvastati Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 4, lg 3
ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ alusel. ElTS § 68 lg 2 (02.03.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Seega oli kostja poolt nõutud summa 21097,18 krooni puhul tegemist hageja poolt kostjale õigusvastaselt tekitatud kahjuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 7 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada. Sama kohustus tuleneb võlgnikule ka VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb eelkõige hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus hagejale viimase poolt tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks esitada arve summale 21086,70 krooni. Asjaolu, et hageja, kostja ja panga vahel sõlmitud otsekorraldusleping, milles ei olnud hageja poolt määratud piirsummat ehk limiiti (tl 97-98), võimaldas kostjal hagejalt kahjuhüvitise kätte saada panga vahendusel otsekorralduslepingu alusel otse hageja pangaarvelt, tuleb antud asjas hinnata hageja riskina, mille eest kostja ei vastuta.
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja poolt viidatud hageja ja kostja vahelise elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu ja Tüüptingimuste sätetel asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna need reguleerivad eelkõige lepingu alusel tarbitud elektrienergia eest arveldamist, kostja poolt nõuti hagejalt võlasumma sisse aga lepinguvälisel kahju õigusvastase tekitamise/hüvitamise alusel. Hageja nõuet oleks seega võimalik rahuldada vaid juhul, kui asjas oleks tuvastatud, et hageja poolt kostjale tegelikult kahju ei tekitatud. Et hageja seda ei tõendanud, jätab kohus hagi rahuldamata.
VII Menetluskulude jaotus
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, jäävad poolte menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, hageja kanda.
Kohtunik Viktor Brügel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.