Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 29.08.2008.a kohtule hagi AL ́u vastu põhivõla 3362,30 krooni ja viivise 3361,30 krooni, kokku 6723,60 krooni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi kulu 2500 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on 20.09.2008.a antud kostja emale kostjale edasiandmiseks. Seega tuleb menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6723,60 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 30.05.2008.a määrusega. Hagi samas nõudes on kohtule esitatud 29.08.2008.a. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulusid võimalik kohtuväliste kuludena käsitleda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni ning lepingulise esindaja kulu katteks 500 krooni, kokku 750 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.