2-07-420
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-420
Tsiviilasi
AS xxx hagi xxx vastu 3135,90 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) kostja: xxx (endise perekonnanimega xxx; isikukood xxx; elukoht xxx)
10. oktoober 2008.a; kirjalik menetlus
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „tsiviilasi nr 2-07-420 ja kohtutaituritasu“). Tagastatav summa kanda Lindorff Eesti Aktsiaseltsi arvelduskontole nr 17000030487 Nordea Pangas. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.
02.01.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhinõude 1568,45 krooni ja viivise 1567,45 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 krooni ning õigusabikulud 629,06 krooni. Hagimaterjalid on kostjale 18.09.2008.a isiklikult kätte toimetatud kohturuumides. Kohus kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK §-dele 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes
2-07-420 kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskuludeks toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud 629,06 krooni, samuti kohtutäituri tasu 295 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 1568,45 krooni. Vastavalt kuni 12.09.2008.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ redaktsiooni §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 629,06 krooni. Lindorff Eesti Aktsiaselts on tasunud 04.09.2008.a arvelduskontolt nr 17000030487 Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „tsiviilasi nr 2-07-420 ja kohtutaituritasu“) ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni. Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks Lindorff Eesti Aktsiaselts tasus ettemaksu, ei olnud võimalik teha. Lindorff Eesti Aktsiaseltsile tuleb tagastada kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontole nr 17000030487 Nordea Pangas.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.