Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-51957

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 31.07.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 12.09.2008. Vastamise tähtpäev saabus 02.10.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 05.04.2007 allkirjastatud garantiikirjast (võlatunnistusest), millega kostja kohustus tagastama hagejale 562 515,15 krooni 15.05.2007. Kostja ei tagastanud tähtaegselt raha ning võlgneb hagejale lisaks põhivõlale ka sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.07.2007 – 21.08.2008 eest summas 68 006,25 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel viivised, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, välja mõista 100 % ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on hagi korduvalt jätnud käiguta ja andnud hagejale võimaluse viivisenõude täpsustamiseks ja selgitamiseks, kuid hageja on jäänud nõude sõnastuse juurde mõista viivised välja 100 % ulatuses põhivõlast. Tuginedes võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule ja kostja antud võlatunnistusele ning hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viiviste arvestusele, tõlgendab kohus hageja nõuet järgmiselt: kohtuotsuse tegemise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised välja mõista protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääraga, kuid kokku mitte rohkem, kui põhivõla summa. VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt võlasuhtele kohaldatavaks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

2-08-51957 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.