Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

05.07.2005.a saabus kohtusse OÜ xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 295 krooni ja viivise väljamõistmiseks. 11.01.2006.a täiendas hageja hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista 446 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 50 krooni, postikulud 61,60 krooni ja kulud õigusabile 472 krooni. 23.08.2006.a täiendas hageja veelkord hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista 579,97 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohtutäituri vahendusel aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 14.09.2008.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb täiendavalt arvestada sama seaduse § 61 lg-s 1 nimetatud piirmääradega. Käesolevas asjas on hageja oma avaldustes palunud jätta kohtu- ja õigusabikulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks (kohtukuludeks) toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagiavalduselt

2-05-14946 tasutud riigilõiv summas 50 krooni, kulud õigusabile summas 472 krooni, postikulud 61,60 krooni, samuti kohtutäituri tasu 295 krooni. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatule on kostjalt võimalik hageja kasuks välja mõista õigusabikulu kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus rahuldab käesoleval juhul hagi täies ulatuses, s.o 579,97 krooni. Viis protsenti nimetatud summalt moodustab ligikaudu 29 krooni. Toodud summat peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks TsMS § 61 lg 1 p 1 tähenduses ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna (kohtukuluna) välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 krooni, õigusabikulud summas 29 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast ning kohtutäituri tasu 295 krooni. Seoses hageja taotlusega kostjalt postikulude väljamõistmiseks märgib kohus järgmist. Menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud olid TsMS § 143 p 4 enne 01.01.2007.a kehtinud redaktsiooni järgi asja läbivaatamise kuludeks, s.t TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukuludeks ja TsMS § 138 lg 1 järgi ka menetluskuludeks. Sarnaselt olid postikulud kohtukuludeks enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 järgi. Alates 01.01.2007.a on asja läbivaatamise kuludeks TsMS § 143 p 4 järgi üksnes menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud, s.t postiteenistuse vahendusel Eestis menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid menetluskulude hulka enam ei arvata. Lähtudes TsMS §-st 6, tuleb menetlustoimingu tegemisel lähtuda toimingu tegemise aja seadusest. Seega ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramisel poolelt postikulu selliselt enam välja mõista.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.