Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr. 10220034799018 või Hansapangas nr. 221013921094 märkides viitenumbriks 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik 26.11.2007.a esitas OÜ E F kohtule hagi OÜ H ja V D vastu põhivõlgnevuse 88 400,00 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ H 29.11.2006.a tähtajalise laenulepingu nr LT-6107-291106, mille alusel laenas hageja OÜ-le H 88 400,00 krooni. Kostja OÜ H kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokku lepitud intressimäär oli 24 % aastas), kokku lepitud maksegraafiku alusel. Laenutähtpäev oli 25.05.2007.a. Lepingu üldtingimuste punkti 5 kohaselt kohustus kostja OÜ H laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25 % tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustub kostja OÜ H hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Kostja OÜ H ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja OÜ H kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja V D 29.11.2006.a käenduslepingu. Nimetatud käenduslepingu punkti 2 alusel vastutavad kostja OÜ H (kui laenusaaja) ja kostja V D (kui käendaja) laenulepingujärgsete kohustuste mittetäitmisel kostja OÜ H poolt hageja (kui kreeditori) ees kui solidaarsed võlgnikud. Käenduslepingu punkti 3 alusel kohustus V D täitma lepingujärgsed kohustused viivitamatult, peale kreeditorilt vastava kirjaliku nõude saamist. Kostja OÜ H ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenusumma 88 400,00 krooni, intressi laenu kasutamise eest 4 522,10 krooni, leppetrahvi 23 230,52 krooni, hageja tehtud kulutused 500,00 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 53 925,12 krooni ning hagi esitamise kuupäevast edaspidi viivise protsendina määraga 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohus kutsus kostja V D (kes on ühtlasi kostja OÜ H seaduslik esindaja juhatuse liige) kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjatele kättetoimetatuks. Kostjad 17.09.2008.a toimunud istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjaid on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 2(3)

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele laenusumma 88 400,00 krooni, intress laenu kasutamise eest 4 522,10 krooni, leppetrahv 23 230,52 krooni, hageja tehtud kulutused 500,00 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva, s.o seisuga 26.11.2007.a sissenõutavaks muutunud viivised 53 925,12 krooni. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks tulenevalt TsMS §-st 367 väljamõistmisele viivis protsendina määraga 0,25% päevas põhinõudest (88 400,00 krooni) alates 27.11.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. 3(3)

Seoses eeltooduga tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 6 450,00 krooni (sh riigilõiv 6 250,00 krooni ja kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv summas 200,00 krooni).

Epp Haabsaar Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.