2-08-4910
Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-4910
Tsiviilasi
RH hagi M-J M vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja RH (isikukood xxx; elukoht: xxx); hageja lepinguline esindaja M Rebane (Cavere õigusbüroo osaühing, xx); kostja M-J M (isikukood xxx; elukoht xxx);
esindajad
2-08-4910 RH esitas Harju Maakohtule hagi M-J M vastu võlgnevuse välja mõistmise nõudes. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 14.03.2008 vormistatud määrusega ning kohustas muu hulgas kostjat 30 päeva jooksul hagimaterjalide kätte toimetamisest esitada kostja kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja on 09.07.2008 esitatud kirjalikus vastuses võtnud hagi täies ulatuses õigeks.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Pooled sõlmisid 14.02.2007 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 35 000 krooni. Laenusumma kätte saamise kinnituseks kirjutas kostja omakäelise võlakirja. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt nelja kuu jooksul, seega hiljemalt 14.06.2007. Käesoleva ajani ei ole kostja laenusummat tagastama asunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 35 000 krooni ning viivised summas 2 415 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg-s 2 kohaselt, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja võttis hagi õigeks. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 35 000 krooni ning viivisevõlgnevus summas 2 415 krooni.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude
2-08-4910 nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 6 130 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 2 000 krooni ning õigusabikulud summas 4 130 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 6 130 krooni.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.