Hageja O K (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja Igor Šablonin;
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
kostjad: A T (isikukood xxx, elukoht xxx; E L (isikukood xxx, elukoht xxx); lepinguline esindaja Tiina Mitt; M R(isikukood xxx, elukoht xxx). 04.09.2008.a. Hageja O K Hageja lepinguline esindaja Igor Šablonin Kostja A T Kostja E L esindaja Tiina Mitt
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt A T , E L ja M R hageja O K kasuks võlgnevus kokku summas 223 500 krooni.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate A T, E L ja M Rkanda. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 18.09.2007.a. hagi A T ja E L vastu võlgnevuse summas 223 500 krooni nõudes. 18.04.2008.a. kaasati kostjana M Rohtla.
2.Hageja andis kostjatele laenu summas 150 000 krooni, mille kohta on koostatud 13.04.2006.a. võlakiri. Laenu tagastamise tähtaeg oli 26.04.2006.a. Koostatud võlakirja kohaselt, laenu määratud tähtaja mittetagastamise korral, on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist 0,1% mittetagastatud summalt iga viivitatud päeva eest.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 150 000 krooni ja viivised summas 73 500 krooni, kokku 223 500 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
4.11.02.2008.a. esitas hageja seisukoha A T võlakirja vabastuse kohta. Hageja ei nõustu esitatud avaldusega selle alusel, et kostjal A Tl ei ole õigust ühepoolselt kedagi mingist kohustusest vabastada. Kostja A T seisukoht
5.Kostja A T esitas 10.01.2008.a. kohtule võlakirja vabastuse kirja, m teatab, et ta vabastab E. L ́e kõikidest kohustustest. Kostja E L seisukoht 1 (3)
Tsiviilasi nr: 2-07-35947
6.E L esitas 12.03.2008.a. vastuse hageja seisukohale. Kostja kinnitab, et ei ole viibinud võlakirja koostamise juures, ei ole osalenud rahasumma vastuvõtmisel ega üleandmise juures ega andnud ka lubadust võlasummat teiste asjaosaliste eest tasuda. Kostja M R seisukoht
7.Kostja M R esitas 11.04.2008.a vastuse hagiavaldusele. Kostja oli nõus O K ja A T vahelist võlasuhe käendama heauskselt, kuna usaldas A T , aga kostja suhtumine temasse muutus, kui sai aru, et ta kasutab kostja heasüdamlikkust ära oma kuritahtlikes plaanides ja afäärides.
8.29.05.2008.a. esitas kostja täiendavad seisukohad. Puudub käendusleping kostjate A T ja E L . Seega puudub ka alus käenduse tagamiseks. Põhivõlgnikud T ja L on kohustatud kui raha saajad ja võlgnikud tagastama saadud raha vastavalt leppele. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et O K hagi A T, E L ja M Rvastu võlgnevuse nõudes kuulub rahuldamisele.
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjatel on kohustus tasuda hagejale solidaarselt võlgnevus kokku summas 223 500 krooni.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud võlakirjaga (t lk 7) on tõendatud, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Nimetatud võlakirjaga on tõendatud, et hageja andis kostjatele A T ja E L 150 000 krooni ning nimetatut käendas kostja M Rohtla. Samuti on võlakirjas märgitud viivise maksmise kohustus juhuks, kui saadud rahasummat ei tagastata tähtaegselt, s.o 20.04.2006.a. Seega on poolte vahel sõlmitud laenuleping, kostjad võtsid endale kohustuse tagastada hagejale saadud rahasumma, s. o 150 000 krooni, millele lisanduvad viivised.
12.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja M R on käendanud 13.04.2006.a. antud võlakirja. Vastav asjaolu tuleneb ka laenu ja käenduslepingust (vt t lk 7). Seega on VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 142 lg 1 kostjal M Rohtlal kohustus hageja ees ning juhul, kui A T ja E L ei täida endale võetud kohustust, tuleb kostjal M Rohtlal kui käendajal tasuda hagejale võlgnetav põhivõlgnevus, mille lisanduvad viivised.
13.Mis puudutab kostja A T poolt kohtule esitatud võlakirja vabastust (t lk 22), siis peab kohus vajalikuks märkida, et sellist toimingut kehtiv õigus ette ei näe ning seega tuleb jätta see tähelepanuta. Kohustusest saab vabastada, st nõudest saab loobuda võlausaldaja aga mitte teine solidaarvõlgnik.
14.Kostja E L on väitnud vastuses hagiavaldusele ning kohtuistungil, et tema ei ole vaidlusalusele võlakirjale alla kirjutanud ning ta viibis sellel ajal eksimuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kostja oli nimetatud lepingule allakirjutanud eksimuse tõttu, oleks viimane pidanud tehingu tühistama. Käesoleval juhul, aga kohtule teadaolevalt ei ole kostja E L tehingut tühistanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et kostja oleks tehingu, so laenulepingu sõlmimise tahteavalduse, mis väljendus lepingu laenajana allkirjastamises, tühistanud. Tõendatud ei ole tühistamisavalduse esitamine teistele lepingu pooltele, tõendatud ei ole, et see oleks toimunud kuue kuu jooksul, tõendatud ei ole eksimuse asjaolusid, so seda, et E. L oleks olnud eksimuses mingitest sellistest elulistest asjaoludest, mille teadmise korral oleks temaga sarnane isik tahteavalduse andmisest hoidunud. Väide, et E. L ei ole raha saanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Isegi, kui see nii oleks, siis E. L võttis omaks, et ta vastavale laenulepingule alla kirjutas. Sellist tahteavaldust tuleks kostja väite õigsuse korral käsitleda kui võlakohustusega ühinemist, mis loob ikkagi samad õiguslikud tagajärjed. 2 (3)
Tsiviilasi nr: 2-07-35947
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtub, et pooled on kokkuleppinud viivisemääras 0,1% päevas juhuks, kui rahasaajad ning käendaja jäävad summa tasumisega viivitusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjatel on viivise tasumise kohustus solidaarselt summas 73 500 krooni.
16.Arvestades eeltoodut ning asja materjale ja toetudes VÕS § 65 lg-le 2, asub kohus seisukohale, et hageja O K hagi A T, E L ja M R vastu solidaarselt võlgnevuse kokku summas 223 500 krooni nõudes, kuulub rahuldamisele. Menetluskulu
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
19.Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate A T, E L ja M R kanda.
Kaupo Paal Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.