(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-55116
Tsiviilasi
AKi hagi HPe vastu 15 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja HPe (isikukood XXX; elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud 25.08.2008 esitas AK hagi HPe vastu 15 000 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel 20.06.2008 sõlmitud lepingust, mille kohaselt kostja kohustus valmistama hagejale autohaagise ning hageja maksma selle eest tasu 15 000 krooni. Hageja tasus kostjale 15 000 krooni, kuid kostja ei valmistanud hagejale autohaagist. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 10.09.2008. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AKi ja HPe vahel 20.06.2008 sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 15 000 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu riigilõivu tasumisel summas 1 000 krooni, mille ta palub kostjalt välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.