Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.10.2008 Tallinnas, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28463
Tsiviilasi
OÜ R hagi E K ́i vastu üüri, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ R (registrikood xxx asukoht xxx);
Asja läbivaatamine
Kostja – E K (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalikus menetluses
Menetluse käik ja otsuse põhjendused 01.08.2007.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi E K vastu. 02.04.2006.a sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu Tallinnas Xxx eluruumi üürimiseks tähtajaga kuni 1. juuli 2007. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja (üürnik) tasuma igakuiselt üüri 2300 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3.3 kohustus üürnik tasuma ka eluruumi kasutamisega seotud kulude, sh. elektri ja vee eest. Voolumõõtja näiduks lepingu sõlmimise päeval fikseeriti ühiselt 11168 ja veemõõtja näiduks 23.5 m3. Üürnik kasutas eluruume kuni 30. augustini 2006. Lahkudes jättis üürnik möödunud kuu eest tasumata üüri, elektri ja vee arveid summas 3143 krooni. Kuna üürnik lahkus vaikimisi ja ei tagastanud vastavalt lepingule ka korteri võtmeid, palub hageja korterilukkude ümbervahetamise eest välja mõista ka vastavalt üürilepingu punktis 6.8 kokkulepitud trahvisumma 400 krooni. Vastavalt üürilepingu punktile nr 3.5 on poolte kokkuleppel viivisemääraks kehtestatud 0.5% päevas. Kostja lahkus korterist eeldatavalt 30. augustil 2006, jättes üüri tasumata 41 päeva eest (2300 / 30 = 67.70 krooni päev ja 3143 / 67.70 = 41 päeva eest) e. alates 21. juulist 2006 a. Kuna 21. juulist 2006 kuni 30. juulini 2007 aastal on kulunud 375 päeva, siis viivis nimetatud 375 päeva eest moodustab: 3143 krooni (võlg tasumata päevade järgi) *180 % (viivis aastas) : 100% = 5657.40 krooni aastas. Viivis päevas võrdub 5657.40 : 365 = 15,50 krooni. Seega kogu tasumata viivis kokku 15.50 (viivis päevas) * 375 (viivitatud päevade arv) = 5812.50 krooni. Hageja palub kohut mõista kostjalt välja tasumata üürisumma 3143 krooni viivise 5812.51 krooni, leppetrahv tagastamata võtmete eest summas 400 krooni, ning kohtukuludena riigilõiv 750 krooni ja õigusabikulud 750 krooni. 04.07.2008.a kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 28.08.2008.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks oma vara ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 76-le tuleb kohustust täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Tulenevalt VÕS § 158 lõikest 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS Kooskõlas VÕS §-ga 113 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteadete avaldamise kulu ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1 ́385.- krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.