Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. R. esitas 15.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1000 euro saamiseks. Kohus tegi 22.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seega lõpetati 30.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. I. R. nõuab 24.10.2022 esitatud hagis M. S.i vastu 1000 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostjaga 14.04.2022 sõlmitud võlatunnistusest (kokkuleppest). Nimelt andis hageja 11.02.2022 sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenu summas 500 eurot fikseeritud intressiga 350 eurot, mis kõik kokku, s.o 850 eurot tuli tasuda tagasi hiljemalt 11.03.2022. Viivisemääraks lepiti kokku 10% päevas sissenõutavaks muutunud summadelt. Kuna kostja korduvate meeldetuletuste ja lubamiste järel võlgnevust ei tasunud, said pooled kokkuleppele võla ositi tasumises, s.o 100 eurot kuus. 14.04.2022 võlatunnistuses kinnitas võlgnik M. S. järgmist: tunnistan tingimusteta võlgnevust I. R., ik xxx ees summas 1350 eurot. Võlg on tekkinud varem sõlmitud ja minu poolt tasumata jäänud laenulepingust. Tegemist on kehtiva võlasuhtega, mis on muutunud sissenõutavaks ja minu poolt seni tasumata. Pooled lepivad käesolevaga kokku uues iseseisvas ja lõplikus kokkuleppes, millega võtab võlgnik endale kohustuse uues põhivõlas summas 1350 eurot. Hagi kohaselt on kostja võlgnevusest ära tasunud vaid 350 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.11.2022 määrusega ning kuna kohtudokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ka juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2022 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks alates 25.11.2022, so 15 päeva möödumisel. 2(3)

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 23.12.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole esitanud hagis taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid Kohtule näib, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 245 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule näib asja materjalidest, et hageja ei ole lepingulise esindaja (juristi) teenuseid kasutanud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.