Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-51778 Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud Pooled on 30.01.1998 sõlminud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus teleteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt kehtivale aktsiaselts xxx hinnakirjale. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 1 420.51 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist 1 419.51 krooni. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 03.08.2008 kohtutäituri vahendusel, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 315. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 03.09.2008. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 30.01.1998 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise

2-07-51778 kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist 1 419.51 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 2 840.02 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 1 420.51 krooni ning viivis 1 419.51 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 795 krooni, milleks on kiirmenetluse avalduselt makstud riigilõiv 250 krooni, hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 250 krooni, kohtutäituritasu summas 295 krooni ning õigusabikulud summas 2 000 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2 795 krooni.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.