Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik R A esitas 19.02.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 25.08.2008. a algatas kohus R Ai pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks E Selbergi. Ajutise halduri aruanne FIE R A on kantud äriregistrisse 14.11.2000.a. Võlgnik osutab taksoteenust OÜ P vahendusel. OÜ P võttis üle võlgniku poolt OÜ-ga F 07.05.2002.a. sõlmitud taksotranspordi vahendamise teenuse ja taksodispetšeriteenuse kasutamise lepingu. Vastavalt eespoolnimetatud lepingule tuleb võlgnikul tasuda OÜ-le P igakuiselt tegutsemisteenuse eest 2 500 krooni kuus, dispetšersideteenuse eest 500 krooni kuus ja taksodispetšer infoteenuse eest 10 krooni iga OÜ P poolt võlgnikule esitatud kliendi sõidusoovilt. Võlgnik kasutab taksoteenuse osutamiseks OÜ-lt M üüritud sõiduautot xxx, riikliku numbrimärgiga xxx, tasudes selle eest 5000 krooni kuus. Võlgnik on kantud vastutava kasutajana nimetatud sõiduauto dokumentidesse, mida kinnitab Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 13.09.2008 vastus ajutisele pankrotihaldurile (lisatud ettekandele lisana nr 1). Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile 07.05.2002.a. OÜ-ga F sõlmitud teeninduslepingu nr 16 (lisatud ettekandele lisana nr 2) ja OÜ-ga M 01.09.2008.a. sõlmitud rendilepingu nr 8 (lisatud ettekandele lisana nr 3). Võlgniku poolt kohtule esitaud varade nimekirjas näitab võlgnik sissetulekuks kuus ca 3 000 kuni 5 000 krooni. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud tuludeklaratsioonid kinnitavad võlgnikul sellise sissetuleku saamist. Nii on võlgniku 2007.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohaselt tema sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse maksustatavaks tuluks 36 090 krooni (lisatud ettekandele lisana 4), mille kohaselt tuluks kuus oli brutosummana 3007.50 krooni. Saldo Võlgniku valuuta arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx Krediidipangas on 0 krooni ( Krediidipanga 15.09.2008.a. kiri lisatud ettekandele lisana nr 5). Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega muud vara liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik elab üürikorteris asukohaga xxx Tallinnas, üürilepingu sõlmis korteri omanikuga võlgniku abikaasa M A. Võlgnik kinnitas 24.09.2008.a. kohtumisel pankrotihalduriga, et tal käesoleval ajal vara puudub. Vara puudumist võlgnikul kinnitava ajutise halduri päringud riiklikesse registritesse. Võlgniku sissetulekuks ettevõtlusest oli 2007.a. kuus brutosummana 3007.50 krooni, netosummana on võlgniku sissetulekuks 2007.a. 2 785, 46 krooni kuus. Seega on Võlgnikul vara sissetuleku näol ettevõtlusest kuus 3 000 kuni 5 000 krooni, milline summa kuulub korrigeerimisele sotsiaalmaksuga ning millest kuulub kinnipidamisele tulumaks. Seega vara kohustuste katteks puudub. Võlgnikul on üks kohustus: AS Hansapank ees summas 1 116 460 krooni. Tallinna Linnakohtu 07.07.1997.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/46-1146/97 mõisteti AS-lt R ja R A solidaarselt AS Hansapank kasuks 1 121 370 krooni, millest 1 000 000 krooni on tasumata laenuvõlgnevus, 12 499,20 krooni on tasumata intressid, 75 530 krooni viivised ja 33 430,90 riigilõiv. AS Hansapank ajutisele pankrotihaldurile väljastatud andmetel on nimetatud kohtuotsus täitmisel alates 01.08.1997.a. ja selle alusel on laekunud AS-ile Hansapank 4 910 krooni. Kohtutäitur A Pink täitemenetluse kulud on 25 830,25 krooni, võlgnevus koos täitemenetluse kuludega kokku on 1 142 290,25 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul on kohustusi kokku 1 142 290,25 krooni. R A on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga, vaid püsiv. Võlgniku varaks on ainult sissetulek ettevõtlusest, mis 2007.a. moodustas 3 007,50 krooni kuus, milline summa oli väiksem, kui Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 kehtestatud palga alammäär

3600 krooni kuus. Ka käesoleval ajal on võlgniku sissetulek ettevõtlusest väikesem Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 kehtestatud palga alammäärast 4350 krooni kuus. Täitemenetluse seadustiku § 132 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata summadele, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Võlgniku sissetulek on palga alammäärast väiksem, seega ei jätku sellest vähemalt pankrotimenetluse massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur selgitas võlgnikule füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalusi PankrS § 169 kuni 177 tulenevalt, kuid võlgnik ei pea käesoleval ajal võimalikuks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega näe võimalusi selle leidmiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 29.09.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 1 142 290.25 krooni ja varaks on igakuine sissetulek ettevõtlusest summas 3 000 – 5 000 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustas puiduäri ebaõnnestumine AS-i R poolt, mille üks omanikest ja juhatuse liige võlgnik oli ning milleks äriühing võttis laenu Hansapangast. Võlgnik sõlmis AS-iga Hansapank käenduslepingu, millega ta kohustus solidaarselt vastutama AS Hansapank ees AS R kohustuste kohase täitmise eest. AS R laenu ei tasunud ja käesoleval ajal ei ole see äriühing äriregistrisse kantud. Ebaõnnestunud puiduäri järgselt hakkas võlgnik tegelema taksoteenuse osutamisega, millest ta ei ole saanud tulu võlga tasumiseks. Ajutine pankrotihaldur nõustub, et üheks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt väljatoodud asjaolud. Ajutine pankrotihaldur leiab lisaks võlgniku poolt toodule, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka võlgniku käitumisest, võlgnik ei tegele tulutoova tegevusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb

raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt E Selbergi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 445 krooni ja pensionikindlustus 134 krooni, seega väljamaks ajutisele haldurile 5 121 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.