Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja esindaja palus kohtul tagastada pool tasutud riigilõivudest (pool maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 125.00 krooni ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 125.00 krooni) kokku summas 250.00 krooni. Kostja esindaja esitas kohtule taotluse kostja menetluskulude välja mõistmiseks vastavalt taotlusele lisatud 01.09.2008 arvele nr 8109. Kostja palus hagejal menetluskulu üle kanda arvel nr 8109 näidatud õigusbüroo arveldusarvele. Hageja esindaja nimetatud taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis: Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. TsMS § 1741 alusel asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 kohaselt mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine hagejalt 1500 krooni suuruses summas. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub tagastada 125.00 krooni käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ning 125.00 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Antud juhul ei läinud aga maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, vaid tegemist on iseseisva hagimenetlusega. Maksekäsu kiirmenetlus (tsiviilasi nr 2-07-36285) lõppes määrusega 21.04.2008, millega jäeti avaldus rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 23.04.2008. Hagiavaldus esitati kohtusse 28.05.2008. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu näol antud asjas tegemist isegi mitte kohtuvälise kuluga TsMS § 144 p 7 mõttes, rääkimata riigilõivust ning see ei kuulu TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele. Eeltoodu alusel kuulub hageja esindajale tagastamisele pool antud tsiviilasjas 17.05.2008 tasutud riigilõivust, see on 125.00 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.