Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59987
Tsiviilasi
AS-i E hagi A P vastu 4 768,20 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Raul Feldman Kostja A P (endine perekonnanimi S ) (isikukood xxx, xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Ilja Santašev
esindajad
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
riigilõivust. Hageja ei esitanud kohtule oma seisukohta kostja kantud menetluskulude väljamõistmise osas. Kohus leidis Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. Julianus Inkasso OÜ on hagiavalduse esitamise eest 06.09.2008 tasunud riigilõivu 250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv hagilt A S 47702140290 vastu”, viitenumbriga 2900072123. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Julianus Inkasso OÜ on tasunud riigilõivu 250 krooni ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-36041 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses A S vastu 4 768,20 krooni saamiseks, on kohus 29.07.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 01.08.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 17.09.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamata. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on kandnud menetluskulu (kirjaliku vastuse koostamise kulu) summas 3 186 krooni. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise
esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2 384,60 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 3 186 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on kostja kandnud õigusabikulusid vaid vastuse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud vastuse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 3 186 krooni. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud 1 000 krooni ulatuses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ise on esitanud kostja vastu aegunud nõude ning sellega põhjustanud kostjale menetluskulusid. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 168 lg 4 alusel on kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Hageja ei ole kostja kantud menetluskulude väljamõistmise osas vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 1 000 krooni.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.