(tagaseljaotsus) Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.10.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-53802
Tsiviilasi
IAS hagi AKvastu 40 710.00 krooni ja viivise nõudes Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja IAS (reg kood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff eesti AS, XX); Kostja AK(ik XXX, elukoht XXX).
Resolutsioon
Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 25.08.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega kohtudokumentide kätteandmise kohta. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Liikluskindlustuse Seaduse (LKS) § 48 lg 2, mille kohaselt on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada kostja vastu regressinõue, kui esinevad LKS § 48 lg 1 või lg 2 sätestatud asjaolud. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 40 710.00 krooni ning viivis seisuga 12.08.2008.a. 10 014.66 krooni ja alates 13.08.2008.a. viivis 0,0082% päevas põhivõlalt, so 40 710.00 kroonilt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 2500.00 krooni ja hageja õigusabikulud 15 217.40 krooni, kokku 17 717.00 krooni. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostjalt hageja õigusabikulud summas 15 217.40 krooni väljamõistmine, kuivõrd hagiavaldus on kirjutatud mahus kaks ja pool lehekülge ning peale hagi esitamise ei ole pidanud hageja esindaja muid õiguslikke toiminguid tegema. Kohus on seisukohal, et kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 2500.00 krooni ja pool hageja poolt nõutud õigusabikuludest, so. 7608.70 krooni, kokku 10 108.70 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.