2-08-57369/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord ja otsuse täitmine Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Haldur ei või võlgniku nimel kaebust esitada ega võlgnikku kaebuse läbivaatamisel esindada. I Pankrotiavalduse sisu Avalduse kohaselt R. OÜ põhitegevusalaks on olnud kinnisvaraarendus Tartus, X. tänaval. 31.05.2006.a. sõlmisid AS SEB Pank ja R. OÜ laenulepingu nr 2006011937, mille kohaselt SEB pank AS andis võlgnikule laenu 2 316 797.00 eurot. Laenu võtmise eesmärgiks oli kinnisvaraarendusprojekt Tartus, aadressil X. 11, kuhu on planeeritud 11 korterelamuga kaasaegse elamurajooni rajamine. Käesolevaks hetkeks on tehtud ettevalmistustöid ehitustegevuseks, rajatud kommunikatsioonid (veevarustus, olme- ja sajuvee kanalisatsioon, gaasivarustus) ning kehtestatud detailplaneering täisehituse mahuga 25 000m2. Eelmisel majandusaastal võlgnikul müügitulu puudus ning investeeringuid tehti peamiselt arendusprojekti infrastruktuuri väljaehitusel. Müügitulu oli planeeritud 2009.aastasse, mil pidid valmima esimesed korterid arendatavas korterelamute projektis. 2007.a. investeeriti soetatud kinnisvara arendusse veel täiendavalt 6 950 448.00 krooni ning seisuga 31.07.2008.a. on arendusprojekti investeeritud kokku 45 386 648. oo krooni. R. OÜ pidi saadud laenu SEB Pank AS’le tagastama 31.05.2008.a. Alates 09.07.2008.a. ütles SEB Pank AS laenulepingu erakorraliselt ülesse ja kohustas võlgnikku tagastama hiljemalt 23.juuliks 2008.a. laenulepingu järgne võlgnevus kokku summas 2 109 245.23 EUR’i. Vastavalt R. OÜ 01.juuli 2008.a. osanike otsusele lõpetati R. OÜ ning likvideerijaks määrati I.L. . Arvestades võlgniku kinnisvaraarenduse mahtu ning kogu projekti ulatust, ei olnud võlgniku likvideerija hinnangul võimalik otsustada võlgniku püsiva maksejõuetuse üle. Lisaks AS SEB Pank poolse arendusprojekti finantseeringule, oli ka ettevõtte osanik investeerinud ja taganud omakorda võlgniku kohustusi arendusprojekti raames üle 18 miljoni krooni. Likvideerija korraldas koostöös AS SEB Pank kaks avalikku kirjalikku enampakkumist ning mõlemal korral on teinud kirjaliku suunatud ettepaneku enampakkumisel osalemiseks kahekümnele Eesti suurimale ehitus-, kinnisvara- ja investeerimisettevõttele. Viimane avalik enampakkumiste tähtaeg oli 28.august 2008.a. ning ühtegi ostupakkumist ei laekunud ka teisel enampakkumisel. Analüüside R. OÜ (likvideerimisel) käesolevaks hetkeks väljakujunenud olukorda, asub likvideerija seisukohale, et R. OÜ (likvideerimisel) ei suuda enam pikemas perspektiivis täita endale võetud kohustusi, on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. R. OÜ (likvideerimisel) teadaolevad võlgnevused ilma kõrvalkohustusteta ulatuvad üle 45 miljoni krooni, varade soetusmaksumus ulatub seejuures samuti üle 45 miljoni krooni, kuid käesoleval hetkel Eesti kinnisvaraturul välja kujunenud situatsioonis ei ole võimalik määrata varale turuhinda. Likvideerija on seisukohal, et vara turuhind on madalam, kui ettevõtte kohustused. Lisaks nimetatule on lõppenud käesolevaks hetkeks SEB Pank AS’iga sõlmitud laenuleping ning on tekkinud kohustus laenusummade tagasimaksmiseks ning võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid laenu edasiseks teenindamiseks ning puudub ka muu majandustegevus, mille rahavoogudest oleks võimalik tagada ettevõtte edasine jätkusuutlikkus. Võlgniku osanikel puuduvad samuti igasugused võimalused täiendavateks sissemakseteks ning investeeringuteks. Avaldaja on veendunud, et arvestades olemasolevaid kohustusi ja olemasolevaid varasid puudub võimalus võlgniku likvideerimiseks läbi likvideerimismenetluse ning seetõttu on vajalik esitada kohtule pankrotiavaldus maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamise nõudes. Tartu Maakohtu pankrotimenetlus.

Äriseadustiku § 212 lg. 2 kohaselt, et R. OÜ likvideeritakse ning kohtunud SEB Pank AS esindajatega läbirääkimisteks seoses vara realiseerimiseks likvideerimismenetluses. Arvestades võlgniku kinnisvaraarenduse mahtu ning kogu projekti ulatust, ei olnud võlgniku likvideerija hinnangul võimalik otsustada võlgniku püsiva maksejõuetuse üle. Lisaks AS SEB Pank poolsele arendusprojekti finantseeringule, oli ka ettevõtte osanik investeerinud ja taganud omakorda võlgniku kohustusi arendusprojekti raames üle 18 miljoni krooni. Likvideerija korraldas koostöös AS SEB Pank kaks avalikku kirjalikku enampakkumist ning mõlemal korral on teinud kirjaliku suunatud ettepanekud enampakkumisel osalemiseks kahekümnele Eesti suurimale ehitus-, kinnisvara- ja investeerimisettevõttele. Viimane avalik enampakkumiste tähtaeg oli 28. august 2008.a. ning ühtegi ostupakkumist ei laekunud ka teisel enampakkumisel. Analüüsides R. OÜ (likvideerimisel) käesolevaks hetkeks väljakujunenud olukorda, asus likvideerija seisukohale, et R. OÜ (likvideerimisel) ei suuda enam pikemas perspektiivis täita endale võetud kohustusi, ja on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. R. OÜ (likvideerimisel) teadaolevad võlgnevused ilma kõrvalkohustusteta ulatuvad üle 45 miljoni krooni, varade soetusmaksumus ulatub seejuures samuti üle 45 miljoni krooni, kuid käesoleval hetkel Eesti kinnisvaraturul välja kujunenud situatsioonis ei ole võimalik määrata varale turuhinda. Likvideerija on seisukohal, et vara turuhind on oluliselt madalam, kui ettevõtte kohustused. Lisaks nimetatule on lõppenud käesolevaks hetkeks SEB Pank AS -iga sõlmitud laenuleping ning on tekkinud kohustus laenusummade tagasimakseteks ning võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid laenu edasiseks teenindamiseks ning puudub ka muu majandustegevus, mille rahavoogudest oleks võimalik tagada ettevõtte edasine jätkusuutlikus. Võlgniku osanikel puuduvad samuti igasugused võimalused täiendavateks sissemakseteks ning investeeringuteks. Võlgnik leiab, et varade väärtus ei ületa enam osaühingu kohustusi ning edasine majandustegevuse jätkamine on raskendatud. Koostöö ja läbirääkimised võlausaldajatega pole pingutustest hoolimata õnnestunud, siis sellest tulenevalt hindab likvideerija edasise majandustegevuse jätkamise äärmiselt keeruliseks. Likvideerija on seisukohal, et arvestades olemasolevaid kohustusi ja olemasolevaid varasid puudub võimalus võlgniku likvideerimiseks läbi likvideerimismenetluse ning seetõttu on vajalik esitada kohtule pankrotiavaldus maksejõuetuse tuvastamiseks ja tema pankroti väljakuulutamise nõudes. Käesoleval hetkel ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik täpselt tuvastada, millisest hetkest alates võlgnik maksejõuetu on, sest tänasel kinnisvaraturul on suhteliselt keeruline määrata antud kinnisvarale turuhinda. On selge ,et OÜ-le R. (likvideerimisel) kuuluvate varade väärtus on oluliselt väiksem bilansis märgitust ja kõik eelviidatud likvideerija väited väärivad tähelepanu, kuid vajavad kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Tuginedes PankrS § -le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesolevate andmete põhjal ei ole võimalik väita võimalike juhtimisvigade või kuriteotunnuste olemasolu. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS §-i 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ R. (likvideerimisel) maksejõuetus on alalise iseloomuga, võlgniku majandusseis ei võimalda edasise tegevuse jätkamist. Samas aga vajaksid kõik eelviidatud asjaolud täiendavat kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Eeltoodud põhjustel leiab ajutine pankrotihaldur, et kohus peaks välja kuulutama OÜ R. (likvideerimisel) pankroti. III Kohtuistung 07.10.2008.a Võlgniku esindaja likvideerija esitas kohtule teate, mille kohaselt ta jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Olev Kuklase.

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse puhul eeldatakse tema maksejõuetust. Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku esindaja kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Kohus leiab, et kuna pankrotiotsuse tegemise hetkeks ei ole siiski olnud võimalik täpselt tuvastada, millisest hetkest alates on võlgnik maksejõuetu ja ei ole õiguslikult täielikult võimalik välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga vastavalt PankrS § 28, siis pole kohtul võimalik anda ka oma lõplikku hinnangut neile asjaoludele ning kohus kohustab haldurit edaspidiselt pankrotimenetluse käigus jätkuvalt analüüsima nimetatud asjaolusid. Kuna ka võlgnik ise ei vaielnud vastu pankroti väljakuulutamisele, siis tulenevalt eelnevast peab kohus põhjendatuks OÜ R. (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamise, et teha pankrotimenetluse käigus kohtu poolt viidatud asjaolud selgeks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 13167 krooni ja bürookulude katteks 2 554.00 krooni. Võlgniku esindajad ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olev Kuklase on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks. Kohtunik