Võlaõigus › Muud

MAAKOHTU LAHEND

Koolituslepingu punkti 3 järgi kohustus kostja pärast koolituse lõppemist rakendama koolitusel omandatut tööandja huvides ning töötama AS-s Vemet vähemalt 4 aastat, mille möödudes loetakse koolitusleping lõppenuks. Koolituslepinguga on tõendatud, et kostja väide hageja poolt oma tegeliku tahte varjamise kohta on alusetu. Kuigi koolituslepingus ei ole otseselt väljendatud AS Vemet nõukogu 20.06.2002 koosoleku protokollis otsustatu (õpilased kohustuvad lõpetama õpingud tähtaegselt, juhul kui õpingud katkestatakse õpilase poolt, kohustub hüvitama tehtud kulutused 100%), on koolituslepingu sisuks ärikorralduse eriala lõpetamine ja bakalaureuse kraadi omandamine ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 õppeaastal. Kostja väidab, et ta ei oleks koosoleku protokollis formuleeritud tingimustel koolituslepingu sõlmimisega nõustunud, kuid samas on võtnud endale kohustused koolituslepingu punktide 1 ja 3 järgi. Sellest on alust arvata, et hageja ei oleks sellist koolituslepingut sõlminud, kui oleks teadnud, et kostja ei kavatsegi õpinguid tähtaegselt lõpetada ega kraadi omandada. Kostja ei ole täitnud koolituslepingu punkti 3, mille kohaselt ta kohustus pärast koolituse lõppemist töötama hageja juures neli aastat. Audentes Ülikooli 11.04.2008 tõendiga on tõendatud, et kostja oli alates 30.08.2000 ärikorralduse bakalaureuseõppe üliõpilane; ta eksmatrikuleeriti 11.12.2007. Seega kostja ei ole omandanud eriala, mida ta õppima asus. Kostja väide, et ta kohustus õppima Audentes Mainor Ülikooli kaugõppe õppevormis bakalaureuse õppekava alusel ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 ning sel ajavahemikul ta vastavas õppeasutuses ka õppis, ei ole põhjendatud, kuna ülikooli tõendiga ei ole tõendatud, et ta õppekava täitis. Kostja väidab, et vastavalt koolituslepingu punktile 3 võttis ta kohustuse töötada pärast koolituse lõppemist AS-s Vemet vähemalt neli aastat, ning et antud lepingu raames on vastavalt punktile 1 tema koolituse periood täpselt hõlmatud ja lõppenud 2003/2004 õppeaastaga. Kohus leidis, et ülikooli tõendiga on tõendatud, et kostja ei ole koolitust ülikoolis lõpetanud, ta eksmatrikuleeriti 11.12.2007, tema õppimise periood ei lõppenud 2003/2004 õppeaastaga. Eeltoodu alusel on põhjendamatu ka kostja väide, et ajaks, kui tema algatusel 10.05.2007 tööleping lõpetati, oli ta töötanud ettevõttes kolm aastat peale koolituslepinguga hõlmatud perioodi. Kuna kostja rikkus lepingut pärast 1. juulit 2002, tuleb asjas VÕSRS § 12 lg 1 järgi kohaldada võlaõigusseadust. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse sama seaduse üldosas sätestatut ka töölepingutele. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju seadusest tuleneval muul põhjusel ei hüvitata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

juurde võtta OÜ Vemet äriregistri B-kaardi koos põhikirjaga. Need tõendid näitavad, et kostja oli hageja juhatuse liige ja et hagejal ei ole juhtorganina nõukogu. Töölepingus nr 10 on märgitud, et kostja asub tööle remondilukksepana. Lepingus ei ole märgitud, et kostja on saanud juhatuse liikmeks, kelle peamiseks ülesandeks on tootmise juhtimine. Vastavalt TLS § 7 p 10 ei laiene töölepinguseadus juriidilise isiku juhtorgani liikmete suhetele juriidilise isikuga. Kuna kostja asus tööle juhatuse liikmena poolte kokkuleppel, siis ka tema tööleping lõppes poolte kokkuleppel, hetkel, mil tema nimi kanti juhatuse liikmena äriregistrisse, s.o 20.06.2002. Seega tööleping ei oma asjas tähtsust. Samuti ei oma tähtsust töölepingu nr 10 lõpetamine, sest tööleping oli lõppenud juba 20.06.2002. Kostja tööalane vahekord OÜ-ga Vemet aga lõppes 16.05.2007, see on hetkest, mil ta on kustutatud äriregistrist. Koolituslepingu on hageja poolt sõlminud nõukogu liige Jaanus Luberg. Kuna hagejal ei ole juhtorganina nõukogu, siis puudus J. Lubergil alus hagejat esindada ning koolitusleping on tühine sõlmimisest alates. Samas isegi siis, kui nõukogu oleks olemas olnud, võib osaühingut esindada ainult juhatuse liige. Kuna koolitusleping oli tühine algusest peale, on ka koolituslepingu lõpetamine koos lisaga tühine. Ka AS Vemet nõukogu 20.06.2002 koosoleku protokoll ei oma asjas tähendust, sest sellist juhtimisorganit pole hagejal olemas. Seega ei ole asjas ühtegi tõendit, mis näitaksid kostja kohustust koolituskulude maksmiseks. Maakohus on lähtunud ainult võlaõigusseadusest, arvestamata TLS § 7 p 10, TsÜS § 31, äriseadustiku 20. peatüki ja 27. peatüki 3. jao, eriti § 318 lg 5 sätteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Äriregistri väljavõte kinnitab, et kostjaga koolituslepingu sõlmimise ajal oli hageja aktsiaselts ning tal oli nõukogu ning isik, kes koolituslepingu hageja nimel sõlmis, tegutses nõukogu otsuse alusel ning oli nõukogu liige. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja on koolituslepingut omalt poolt nõuetekohaselt täitnud, siis saab seda lugeda tehingu heakskiitmiseks, mistõttu tehing ei ole TsÜS § 129 lg 1 mõttes tühine. Kostja kirjalikus vastuses märkis ka kostja, et ta on koolituslepingu sõlminud ning esitas põhjendused, miks ta leiab, et ta on seda ka omalt poolt täitnud.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.