Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi
09.mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Hagi ese
nr 2- 07- 22944 Vemet OÜ hagi Ilmar Permi vastu Koolitukulude tagasimaksmise nõue
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Vemet OÜ ( registrikood 10044984; asukoht Vihtra tee 3B, Vändra alev Pärnumaa ) Kaie Toobal
Hageja esindaja Kostja
Ilmar Perm (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x xxxxxxxx )
Resolutsioon Välja mõista Ilmar Permilt Vemet OÜ kasuks 66 442 ( kuuskümmend kuus tuhat nelisada nelikümmend neli) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hagi sisu Tööandja OÜ Vemeti ja töötaja Ilmar Permi vahel on sõlmitud koolitusleping nr 2 21.10.2002. Ilmar Perm lõpetas OÜ-ga Vemet 01.07.1997 sõlmitud töölepingu nr 10 10.05.2007 TS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel. Seega Ilmar Perm on kohustatud koolituslepingu nr 2 p 4 alusel hüvitama tööandjale koolituskulud summas, mis on töölepingu lõppemise päevaks vähenenud proportsionaalselt peale kooli lõpetamist töötatud ajaga. Ilmar Perm ei täitnud poolte vahel sõlmitud koolituslepingu p 3, mille alusel ta kohutsus peale koolituse lõppemist omandatut rakendama tööandja huvides ja töötama tööandja juures vähemalt neli aastat. Ilmar Perm ei täitnud poolte vahel sõlmitud koolituslepingut, kuna töölepingu lõppemisel ei olnud tal esitada Audentes Mainor Ülikooli diplomit ärijuhtimise erialal ja seega on ta kohustatud tööandjale hüvitama kõik erisoodustusega saadu.
OÜ Vemet kohustas Ilmar Permi vastavalt koolituslepingu nr 2 p 5 hüvitama töölepingu lõpetamisega 10.05.2007 tööandjale kõik õppemaksu tasumisega seotud kulutused, kuid Ilmar Perm keeldus hüvitamast kogu tööandja poolt nõutud summat 88400 krooni ja oli nõus tasuma maksegraafiku alusel 23200 krooni. See summa on ka tasutud. Hageja eeldas koolituslepingu sõlmimisel, et töötaja kohustus on õppida ja omandada ärikorralduse eriala ärijuhtimise bakalaureuse õppekava normaalajaga ( nelja aasta jooksul). Ilmar Perm ei täitnud võetud kohustust, sest lähtudes koolituslepingust kohustus ta pärast koolituse lõppemist ( bakalaureuse kraadi omandamist) rakendama koolitusel omandatut tööandja huvides ja töötama AS-s Vemet vähemalt 4 aastat. Kostja ei ole esiatnud tööandjale ärikorralduse eriala ärijuhtimise bakalaureuse õppekava täielikku omandamist tõendavat dokumenti. Tööandja leiab, et kostja pole oma nelja aasta töötamise kohustust alustanudki, kuna tähtaeg algab peale koolituse lõppemist ( bakalaureuse kraadi omandamist). Hageja palub välja mõista kostjalt 66 442 krooni, mille on tööandja kulutanud koolituslepinguga võetud omapoolsete kohutuste täitmiseks. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et ta on täitnud omapoolsed koolituslepinguga võetud kohustused. Ta kohustus õppima Audentes Mainor Ülikooli kaugõppe õppevormis bakalaureuse õppekava alusel ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004. Sellel ajavahemikul ta vastavas õppeasutuses ka õppis. Vastavalt koolituslepingu p 3-le võttis ta kohustuse pärast koolituse lõppemist töötada AS-s Vemet vähemalt neli aasta. Ta leiab, et antud lepingu raames on vastavalt punkt 1-le ettevõtte poolne tema koolituse periood täpselt hõlmatud ning lõppenud 2003/2004 õppeaastaga. Samuti on viimane ettevõtte poolt tasutud õppemaksu osa makstud 2004.a. kevadel. Seega ajaks, kui tema algatusel 10.05.2007 lõpetati poolte vaheline tööleping, oli ta töötanud ettevõttes kolm aastat peale koolituslepinguga hõlmatud perioodi. Tema poolt jäi vastav lepingupunkt täitmata ühe aasta mahus. Ta nõustus tasuma ühe õppeaasta õppemaksu 23200 krooni. Nimetatud summa on tasutud. Kostja leiab, et koolituslepingu sisuks ei ole tema poolt akadeemilise kraadi ei omandamine ega omamine, vaid tema õppimine õppeasutuses määratletud perioodil. Kostja leiab, et tema pole võtnud endale kohustuseks koolituse lõpetamise dokumendi omandamist. Ta leiab, et hageja varjas koolituslepingu sõlmimisel oma tegelikku tahet. Ta ei oleks koosoleku protokollis formuleeritud tingimustel koolituslepingu sõlmimisega nõustunud. Kohtu põhjendused Kostja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kuna pooltel on olnud võimalik piisava põhjalikkusega oma seisukohti kirjalikult avaldada, soovis ka hageja asja lahendamist kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Töölepinguga on tõendatud, et Ilmar Perm töötas AS-s Vemet alates 01.07.1997. Tööleping on lõpetatud OÜ-ga Vemet 10.05.2007 töötaja algatusel TL § 79 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamise lisa järgi töötaja peab maksma tööandjale koolituskulud 88400 krooni. 10.05.2007 on koostatud koolituslepingu lõpetamise leping, millele on Ilmar Perm kirjutanud, et ta ei ole nõus koolituslepingu p 2 sellise tõlgendusega ja leiab, et vastavalt nimetatud lepingule kuulub tema poolt tagastamisele ühe õppeaasta õppemaksu summa. Koolituslepingu lõpetamise lepingu järgi on OÜ Vemet tasunud Audentes Mainor Ülikoolile õppemaksu 88400 krooni ( 2000/2001 õppeaastal 20200 krooni, 2001/2002 õppeaastal 21800 krooni, 2002/2003 õppeaastal 23200 krooni, 2003/2004 õppeaastal 21800 krooni). Tagastamisel kuulub õppemaks täies ulatuses. OÜ Vemet on omale lepinguga võetud kohustused täitnud, kuid töötajal puudub diplom kooli lõpetamise kohta.
Koolitusleping nr 2 poolte vahel on sõlmitud 21.10.2002. Lepingu p 1 kohaselt töötaja kohustus õppima Audentes Mainor Ülikooli kaugõppe õppevormis bakalaureuse õppekava alusel ärikorralduse erialal ärijuhtimist ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 õppeaasta. P 2 kohaselt tööandja kohustus tasuma töötaja koolituskulud p 1 nimetatud koolitusel osalemiseks. P 3 kohaselt pärast koolituse lõppemist kohustus töötaja koolitusel omandatut rakendama tööandja huvides ning AS-is Vemet töötama vähemalt 4 aastat, mille möödudes loetakse koolitusleping lõppenuks, juhul kui töötaja ja tööandja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused. P 4 kohaselt kui töötaja tööleping AS-iga Vemet lepingu p 3 nimetatud tähtaja jooksul töötaja algatusel lõpeb, kohustub töötaja hüvitama koolituskulud summas, mis on töölepingu lõppemise päevaks vähenenud proportsionaalselt p 3 nimetatud ajaga. P 5 kohaselt lepingu p 4 rakendumisel peab töötaja hüvitama kõik õppemaksu tasumisega seotud kulutused poole aasta jooksul või koostatakse enne töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel vastav maksegraafik. AS Vemet nõukogu koosoleku protokolli 20.06.2002 järgi on arutatud koolituslepingute sõlmimist Ilmar Permi ja Ene Rabaga. Koolitusleping peaks sisaldama järgmist: õpilased kohustuvad lõpetama õpingud tähtaegselt. Juhul kui õpingud katkestatakse õpilase poolt, kohustub hüvitama tehtud kulutused 100 %. Peale lõpetamist kohustus töötada Vemet teenistuses 4 aastat. Audentes Ülikooli tõendi nr B-A-10-1/3800 11.04.2008 kohaselt Ilmar Perm oli alates 30.08.2000 International University Audentes ärikorralduse bakalaureuseõppe üliõpilane. Ilmar Perm eksmatrikuleeriti ülikoolist 11.12.2007 rektori kt käskkirjaga nr 3-4/134. Kohus leiab, et kostja väide, et koolituslepingu sisuks ei ole tema poolt akadeemilise kraadi ei omandamine ega omamine, vaid tema õppimine õppeasutuses määratletud perioodil, ei ole põhjendatud. Koolituslepingu p 1 järgi kohustus kostja õppima Audentes Mainor Ülikooli kaugõppe õppevormis bakalaureuse õppekava alusel ärikorralduse erialal ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 õppeaastal. Kohus leiab, et sellega kohustus kostja ka lõpetama bakalaureuse õppekava alusel ärikorralduse eriala. Vastava õppekava lõpetamist tõendab tunnistus, millega omistatakse ka bakalaureuse kraad. Kostja leiab, et tema pole võtnud endale kohustuseks koolituse lõpetamise dokumendi omandamist. Ta leiab, et hageja varjas koolituslepingu sõlmimisel oma tegelikku tahet. Ta ei oleks koosoleku protokollis formuleeritud tingimustel koolituslepingu sõlmimisega nõustunud. Koolituslepingu p 3 järgi kohustus kostja pärast koolituse lõppemist koolitusel omandatut rakendama tööandja huvides ning AS-s Vemet töötama vähemalt 4 aastat, mille möödudes loetaks koolitusleping lõppenuks. Kohus leiab, et koolituslepinguga on tõendatud, et kostja väide hageja poolt oma tegeliku tahte varjamise kohta, on alusetu ja ei ole põhjendanud. Kostja väidab, et ta ei oleks koosoleku protokollis formuleeritud tingimustel koolituslepingu sõlmimisega nõustunud. Kohus leiab, et kuigi koolituslepingus ei ole otseselt väljendatud nõukogu protokollis otsustatu ( õpilased kohustuvad lõpetama õpingud tähtaegselt, juhul kui õpingud katkestatakse õpilase poolt, kohustub hüvitama tehtud kulutused 100 %), on koolituslepingu sisuks ärikorralduse eriala lõpetamine ja bakalaureuse kraadi omandamine ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004 õppeaastal. Kostja väidab, et ta ei oleks koosoleku protokollis formuleeritud tingimustel koolituslepingu sõlmimisega nõustunud, aga samas on võtnud endale kohustused koolituslepingu p 1 ja 3 järgi. Kohus leiab, et sellest on alust arvata, et hageja ei oleks sellist koolituslepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et kostja ei kavatsegi õpinguid tähtaegselt lõpetada ega kraadi omandada. Kohus leiab, et kostja ei ole täitnud koolituslepingu p 3, mille kohaselt ta pärast koolituse lõppemist kohustus hageja juures töötama 4 aastat. Audentes Ülikooli tõendiga 11.04.2008 on
tõendatud, et Ilmar Perm oli alates 30.08.2000 ärikorralduse bakalaureuseõppe üliõpilane. Ta eksmatrikuleeriti 11.12.2007. Sellega on tõendatud, et kostja ei ole omandanud eriala, mida õppima asus. Kostja väidab, et ta kohustus õppima Audentes Mainor Ülikooli kaugõppe õppevormis bakalaureuse õppekava alusel ajavahemikul 2000/2001 kuni 2003/2004. Sellel ajavahemikul ta vastavas õppeasutuses ka õppis. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, kuna ülikooli tõendiga ei ole tõendatud, et ta õppeasutuses õppekava täitis. Kostja väidab, et vastavalt koolituslepingu p 3-le võttis ta kohustuse pärast koolituse lõppemist töötada AS-s Vemet vähemalt neli aasta. Ta leiab, et antud lepingu raames on vastavalt punkt 1le ettevõtte poolne tema koolituse periood täpselt hõlmatud ning lõppenud 2003/2004 õppeaastaga. Kohus leiab, et ülikooli tõendiga on tõendatud, et kostja ei ole koolitust ülikoolis lõpetanud, ta eksmatrikuleeriti 11.12.2007, tema õppimise periood ei lõppenud 2003/2004 õppeaastaga. Eeltoodu alusel on põhjendamatu ka kostja väide, et seega ajaks, kui tema algatusel 10.05.2007 lõpetati poolte vaheline tööleping, oli ta töötanud ettevõttes kolm aastat peale koolituslepinguga hõlmatud perioodi. Kuna kostja rikkus lepingut pärast 1. juulit 2002. a, tuleb käesolevas asjas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldada võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi kohaldatakse sama seaduse üldosas sätestatut ka töölepingutele. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju seadusest tuleneval muul põhjusel ei hüvitata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.