Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-25857
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) hagi SMvastu 28 592,80 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (xxx)
esindajad
Kostja: SM (isikukood xxx; xxx)
Hageja esitas 25.06.2008.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 28 592,80 krooni saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos
2-08-25857 lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 12.09.2008.a. Vastamise tähtpäev saabus 29.09.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 07.03.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-8873 süüdi kuriteo toimepanemises karistusseadustiku § 239 järgi. Vabariigi Valitsuse 08. mai 2007.a. korraldusega nr 235 nähti ette, et 26. aprillist kuni 28. aprillini 2007.a. Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste käigus toimunud rüüstamiste, purustamiste, süütamiste ja muu sellise tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekitatud otsene varaline kahju hüvitatakse Rahandusministeeriumile esitatud põhjendatud taotluste alusel, tingimusel, et hüvitise saaja loovutab oma kahjunõude riigile saadud hüvitise ulatuses. Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi kaudu on nõudeõigus 26. aprillist kuni 28. aprillini 2007.a. Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste käigus toimunud rüüstamiste, purustamiste, süütamiste ja muu sellise tegevuse tagajärjel isikutele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks, kui riik on vastava nõude omandanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulutab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.