2-08-22665
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-22665
Tsiviilasi
OÜG hagi RK vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜG(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja – vandeadvokaat Merli Lorvi (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, asukoht XXX) Kostja – RK(isikukood XXX, elukoht XXX)
võttis kostja laenusaajana OÜG laenu summas 50 ́000.- krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma 17.11.2007.a. ning tasuma intressi 7,5% kuus ja tasuma laenuandjale lepingu sõlmimise tasu summas 2 ́000.- krooni. Kostja poolsed kohustused laenulepingu täitmise suhtes on tänaseni täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 50 ́000.- krooni, intressinõue 8 ́750.- krooni, lepingu sõlmimise tasu 2 ́000.- krooni, leppetrahv lepingu tähtpäeva ületamise eest 5 ́000.- krooni, viivis ajavahemikul 18.11.2007.a. – 26.03.2008.a. summas 29 ́374.- krooni ningmenetluskulud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 03.09.2008. a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 18`340,- krooni, millest õigusabikulud on 15`340,- krooni ja riigilõiv 3 ́000.- krooni.
Kohtunik Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.