EAS hagi DA/S vastu kahju hüvitamiseks 38878 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja EAS (XXX XXX) Kostja DAS ( ettevõtteregistri nr XXX), esindajad - DAS Filiaali juhatajad A R , I P Kolmas isik kostja poolel A S , esindajad advokaadid Jüri Sirel, Janno Kuusk
esindajad
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
10.09.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja Lea Pau Kostja esindaja Paul Lukk Kolmanda isik esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista DA/S-lt EAS-i kasuks kahju hüvitamiseks 38878 krooni ja alates 10.02.2007 viivist päevas 11,28 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni.
Jätta EAS-i menetluskulud DA/S –i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused
1.22.06.2006 sõlmisid EAS ja ILkodukindlustuse kindlustusepingu, millega kindlustati kindlustuskoht aadressil XXX, Tallinn. Üheks valitud kindlustusriskiks oli veekahju. 31.08.2006 pöördus IL EAS poole avaldusega seoses 24.08.2006 kindlustuskohas toimunud veekahjuga. Kahjujuhtumi menetluse käigus selgus, et veekahju sai alguse XXX, Tallinn asuvas korteris seal olevast pesumasinast välja voolanud vee tõttu. Märgitud korteriomandi, mille reaalosast sai alguse veeuputus, omanik on kostja. Kostja ei taganud talle kuuluvas korteris pesumasina korrasolekut. Kuna veeuputus tekkis kostja korteris ja vesi valgus XXX korterisse, siis on kostja korteriomanikuna kahju põhjustamise eest vastutav ja hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu kindlustushüvitisena väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. EAS hüvitas vastavalt kodukindlustuse lepingule kindlustusvõtjale IL’le 38878 krooni kahju, sj ulatuses, mis jäi järgi pärast IL enda kui kindlustusvõtja kindlustuslepingujärgse omavastutuse osa 1000 krooni mahaarvamist. Hageja esitas kostjale pretensiooni kahju hüvitamiseks, ent kostja ei ole pretensiooni rahuldanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 38878 krooni.
2.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud ulatuses viivise pretensioonis märgitud tähtaja saabumisest alates. Hageja palub viivise välja mõista alates 10.02.2007 kuni kostja kohustuse täitmiseni 11,18 krooni päevas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 oli viimane intressimäär enne 01.01.2007 vastavalt 3,5 %, viivis seega 10,50% aastas ehk 0,0287671 % päevas.
3.Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega.
5.Tõendid: kindlustusleping, poliis, IL’a kahjuavaldus, sündmuskoha akt, kirjavahetus IL’aga, väljamakse otsus nr 1, KÜ XXX teatis, A. S kirjavahetus hagejaga, O OÜ hinnapakkumine, OÜ A hinnapakkumine, kinnistusregistriosa väljavõte, pretensioon kostjale. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistan ja palub selle jätta rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ning A S vahel on sõlmitud liisingleping, mille esemeks oli mõtteline osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust ning pärast kinnistu korteriomanditeks jagamist on lepingu esemeks korteriomand, mille reaalosaks on Tallinnas XXXasuv korter. Märgitud korterit kasutab faktiliselt A S mainitud liisingulepingu alusel. Korteris asus A S kuuluv pesumasin UPO Luxomat 11000. 2006. a. augustis tekkis pesumasinas selle töötamise ajal heli, mida A S ei pidanud normaalseks ning seetõttu tellis ta pesumasina remondi OÜ-st T . OÜ T töötaja käis kohal 23.08.2006. a. ja eemaldas pesumasina pumbast võõrkeha. 24.08.2006. a. teavitas XXX korteris viibinud isik (A S sugulane) A S telefoni teel sellest, et pesumasinas on tekkinud rike ning rikke tulemusel on põrandale tekkinud ca 5 cm paksune veekiht. Põrandale valgunud vesi kahjustas oluliselt nii XXX korterit kui ka teisi kortereid. Kohe peale toimunust teadasaamist helistas A S pesumasinat remontinud isikule ning teavitas teda juhtunust. 25.08.2006. a. käis uuesti kohal ja ütles, et vee väljavoolamine pesumasinast oli tingitud sellest, et pärast remonti ei olnud OÜ T töötaja ES pumba korki piisavalt kõvasti kinni keeranud. Seega on kahju tekitamise eest vastutav VÕS § 1054 lg 1 järgi OÜ T , kelle töötaja tegevus põhjustas otseselt kahju. Kostja arvates on hagi esitatud vale isiku vastu. Hageja regressnõude peaks rahuldama OÜ T . Kostja ja A. S vahel sõlmitud liisinglepingu punkt 3.2. kohaselt kannab kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud ja võimalikud trahvid liisinguvõtja
7.Tõendid: A. S pretensioon OÜ-le T , viimase vastus, liisingleping. Kostja poolel kolmanda isikuna oleva A S arvamus
8.S hagi ei toetanud. Tema tellis OÜ-lt T pesumasinale UPO Luxomat 11000 remondi, mille tingis masinas kostuv heli, mis ei olnud tavapärane. 23.08.2006 teostas OÜ T töötaja masina hooldust, eraldas pumbast võõrkeha, mis oli heli tekitanud. Hooldaja kinnitas, et masina pumba korki ei tohi liiga tugevasti kinni keerata, kuna märgitud pesumasina mudeli pumba korkidega on olnud tihti probleeme, mida on kinnitanud hooldaja praktika. 24.08.06 teavitas korteris olnuid A. S sugulane teda pesumasinaga toimunud rikkest ja sellest põhjustatud korterisse 5-7 cm kõrguse veekihi tekkest ja mis kahjustas antud korterit ning ka teisi kortereid. Juhtunust teavitas A. S ka OÜ-d T . 25.08.06 vaatas viimase töötaja masina üle, kes teatas, et ta ei olnud piisavalt tugevast pesumasina korki kinni keeranud. Hooldaja tegevus põhjustas veekahju. OÜ T ei ole täitnud käsundisaaja hoolsuskohustust. Hagejal tuleks oma nõue suunata OÜ T vastu. Kolmas isik kostja poolel OÜ T arvamust ei esitanud. Kohtu põhjendused
9.Kostja on korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa 18138201, asukohaga Lubja 7a, Tallinna omanik ja selle korteriomandi reaalosaks on korter 10. 22.06.2006 sõlmisid EAS ja IL kodukindlustuse kindlustusepingu, mille kohaselt oli kindlustuskoht aadressil XXX ning üheks kindlustusriskiks oli veekahju. 24.08.06 sai kahjustada kindlustusvõtja vara seoses kostja korteriomandi reaalosas toimunud veeuputusega, ja nimelt selletõttu, et korteris XXX-10 asuvast pesumasinast voolas vesi välja. Märgitud korteriomandi, mille reaalosast sai alguse veeuputus, omanik on kostja. EAS hüvitas vastavalt kindlustusvõtjale ILle 38878 krooni kahju, mis on kahjustuste tagajärgede likvideerimise kulud ehk taastamisremondi maksumus ning siinjuures jäi IL’a enda kui kindlustusvõtja kanda kindlustuslepingujärgne omavastutus 1000 krooni. Nende asjaolude üle puudus vaidlus, seega on märgitud asjaolud tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda täiendav hinnang hageja ja kindlustusvõtja vahelisele lepingule, kahju suurusele ja kahju tekkimisele ja nende kohta esitatud tõenditele.
10.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanule kahju, siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue summas 38878 krooni kahju eest vastutava isiku vastu.
11.Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva pesumasina korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, siis on eelnimetatud kohustus täitmata. Asjaolu, millised suhted olid korteri kasutajal OÜ–ga T pesumasina hooldamisel ja kuidas viimane masina hooldust tegi, ei oma vaidluses hageja ja kostja kui korteriomandi omaniku vahel tähtsust, sest hageja on esitanud
kahjunõude korteriomandi omaniku, so kostja vastu. Hagejal on õigus valida kelle vastu ta oma kahjunõude esitab ning hagejal kui isikul, kellele on läinud üle kannatanu kahju hüvitamise nõue, on õigus esitada oma nõue korteriomandi omaniku vastu tuginedes KOS § 11 tulenevale kohustuse rikkumisele. Eeltoodu tõttu ei ole kostja näol tegemist vale isikuga, kelle vastu hageja oma nõude on suunanud.
12.Kostja ei taganud talle kuuluvas korteris pesumasina korrasolekut. Kuna veeuputus tekkis kostja korteris ja vesi valgus XXX korterisse, siis on kostja korteriomanikuna kahju põhjustamise eest vastutav ja hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu kindlustushüvitisena välja makstud kindlustushüvitise ulatuses.
13.Kui kahjutekitaja on KOS § 11 lg p 1 sätestatud kohustust rikkunud ja põhjustanud kahju, siis saab ta tugineda vaid sellele, et rikkumine on vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Eeltoodust järeldub, et korteriomandi omaniku poolt kahju tekitamisel ülamärgitud sätete alusel järgneb vastutus süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu.
14.Kostja väitis, et kahju tekkimine ei ole tingitud kostjast. Kostja ja kolmanda isiku väidete kohaselt oli veekahju tekkimine põhjustatud sellest, et OÜ T ei teostanud masina hooldust korrektselt ja sellega ei saanud kostja arvestada ja mõistlikult võttes ära hoida, teiseks oli kostja kaudne asja valdaja ning kolmandaks vastutab A. S vastavalt liisinglepingule selle esemega seotud kulud ja trahvid.
15.VÕS § 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, va juhul kui rikkumine on vabandatav ning lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu Sama sätte järgi on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud.
16.Vaidlus puudus selles, et veeuputus tekkis pesumasina rikke tõttu. Kohus leiab, et pesumasina kasutuse käigus ja selle rikke tõttu veeuputuse tekkimine ei ole objektiivselt võttes asjaolu, mida ei saa ära hoida ning selle asjaoluga arvestada e. vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Millises seisundis ja kuidas pesumasin on hooldatud, kuulub kostja mõjussääri, st kostjal on võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke pesumasinast lähtuvaid ohtusid, sj vee ootamatut väljavoolamist võimalike masina rikete tõttu ja seeläbi kahju tekkimist. Ka see asjaolu, et kostja on korteriomandi kaudne valdaja, ei välista kostja vastust VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi. Korteriomandi kaudne valdus ei ole objektiivselt võttes asjaolu, mille olemasolu oleks väljaspool kostja mõjussfääri ning seega ka vääramatu, mis välistaks vastutuse tekitatud kahju eest. See, millised on kostja ja kolmanda isiku vahelised suhted korteriomandi kasutamisel, sj võimalike kahjude hüvitamise kokkulepe, ei ole kostja kui korteriomandi omaniku kahju tekitamise eest vastutusest
vabastamise aluseks ning kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei vastuta hageja ees seetõttu, et liisinglepingu järgi kasutas korteriomandit kolmas isik A. S , kes peab liisinglepingu alusel kandma kõik kulud ja trahvid.
17.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ning kuivõrd kostja vastutusest vabastamise alus KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 tähenduses puudub, siis on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Selles vaidlus puudus, et tekkinud varakahju on otseses seoses sellega, et kostja ei ole täitnud oma kohustust ning nii on vaidluses tõendatud kostja poolt kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja hagejale kannatanu nõude üleminek, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel. Kuna ka kahju tekkimine on tõendatud, on tõendatud ka kahju tekitamise õigusvastasus. Nimelt on VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega.
18.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kahju ulatuse üle puudus vaidlus, st et kahju ulatus hõlmab veekahjustustest tingitud kulusid ja taastamisremondi maksumust kokku 38878 (39878,10- 1000 krooni omavastutuse osa), siis tuleb ka märgitud kahju hüvitis vastavalt 38878 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt hagejale seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitamise nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-i 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt 29.12.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.jaanuari 2007 3,50%. Seega on kohustuse täitmisega viivitamise perioodil intressimääraks 10,50 % aastas.
20.Vastavalt VÕS §-le 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooltel puudus vaidlus ka viivise suuruse ja arvestuse üle, samuti kohustuse täitmise (sissenõutavus) aja, milleks on 10.02.07, üle, siis on
viivisenõue päevas 11,28 krooni põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista eelmärgitud ajast.
21.Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 38878 krooni ja alates 10.02.2007 põhivõlast viivist päevas 11,28 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.