Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja süül pooled muutsid tööde teostamise perioodi. Tegelikult teostati tööd hageja poolt 18.09.2006. Tulenevalt VÕS § 638, tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tööd teostas hageja nõutaval viisil ning anti kostjale üle Akti nr 1 ja arve nr 72 kohaselt 18.09.2006. Tulenevalt VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja ei esitanud pretensioone tööde täitmise või tööde kvaliteedi osas. Vastavalt töövõtulepingule peab tasumine toimuma pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist arve esitamisest 40 tööpäeva jooksul. Arve oli hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud 18.09.2006, tasumise tähtaeg oli seoses eelnevaga seega 16.11.2006. Käesoleva ajani pole kostja võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 268 984,42 krooni ja viiviseid summas 268 984 krooni. 19.08.2008 esitas hageja kostja vastusele vastuväited. Kostja vastuses toodud kostja väited ei vasta kostja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele ja nendele faktidele, mis on leidnud aset tegelikkuses. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi kaubabetooni passi betoonile, mis oli kasutatud betoneerimisel 16.09.2006 (viimane valamine), kuigi see oli hageja poolt kostjale esitatud koos kõigi dokumentidega. Kuna kõik dokumentide originaalid olid üle antud kostjale, pöördus hageja järelpärimisega betooni tootjafirmasse OÜ O , kaubabetooni passi koopia esitamiseks betoonile, mis oli hageja poolt soetatud ja kasutatud valamiseks 16.09.2006. Kostja nõuded hageja poolt talle ehituspäeviku esitamise kohta on faktiliselt aluseta. Objekti ehitamisel ehituspäeviku pidamise ja selle järgnevalt tellijale esitamise kohustus lasub peatöövõtjal. Ehitusplatsil peetakse ehituspäevikut ühes eksemplaris, kusjuures peale ehitusfirma esindaja sellele kohustuslikus korras kirjutab alla ka tehnilist järelvalvet teostav spetsialist. Pretensioone teostatud tööde kvaliteedi suhtes ning nõudeid esitada mingeid täiendavaid dokumente, kostja poolt õigeaegselt esitatud ei olnud. Alles pärast hageja tungivaid nõudmisi tasuda võlgnevus detsembris 2006 tekkisid kostjal pretensioonid hageja poolt objekti kohta esitatud dokumentide suhtes. Selleks ajaks oli objekt edukalt kasutusse antud, ilma koheselt vormistatud dokumentideta oleks see võimatu olnud. Viivitus tööde teostamisega üksikutel töölõikudel oli tingitud kostja viivitusest, kes ei suutnud õigeaegselt anda hagejale üle tööfront. Hageja leiab, et kostja vastuväited on alusetud ja ei vasta tegelikkusele. Hageja on valmis sõlmima kompromissi kostjaga ja on valmis arutama kõiki reaalseid ettepanekuid. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ning eelnevate seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada, vähendades viivisnõuet 100 170,28 kroonini. Kostja vastuväited Kostja esitas 20.06.2008 vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alusel oli tööde teostamise tähtajaks 09.09.2006. Hageja tööde teostamist tahtajaks ei lõpetanud, ning tähtaegse tööde lõpetamise süü ei lasu ainult kostja vaid ka hagejal endal. Hageja poolt anti 18.09.2006 ühele kostja töötajale, kes objektil viibis, üle arve ja akt teostatud ehitustööde maksumuse kohta. Need olid esimesed dokumendid mis hageja kostjale üle andis kogu objekti ehitustegevuse käigus. Vastavalt hagejaga sõlmitud töövõtulepingule pidi hageja esitama tööde etapid kaetud töödega kostjale, pidama ehituspäevikut ja esitama muud materjali kvaliteeti tõestavad dokumendid. Hageja esitas 21.09.2006 kostjale betooni sertifikaadid, kus nähtub, et hagejale on betooni väljastatud 28.08.2006, 30.08.2006, 01.09.2006 ja 09.09.2006. Hageja lõpetas tööd 18.09.2006, kuid kuidas betooni kivistamata hoida 9 päeva hageja, esindaja vastata ei osanud. Kaetud tööde

aktid esitas hageja 22.09.2006, mis on tagantjärgi koostatud, kuna kostjale neid objektil esitatud ei olnud ning neid ei ole kostja esindaja ega ükski kostja töötajatest enne näinud. Kostja palus hageja esindajal A P esitada ehitustööde päevik. Hageja lubas seda teha kuid oma lubadust ei täitnud. Hageja ei esitanud teisi kaubabetooni passe, samuti ei ole hageja pidanud päevikut. Lähtuvalt ehitusseaduse § 31 p 1, 2 peab ehitamist teostav isik ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerima. Hageja väide, et pretensioone tööde lepingule mittevastavuse kohta kostja poolt ei ole tehtud on vale, seda tõestavad kostja poolt esitatud pretensioonid. Hageja ei oma mingit tõestust selle kohta, et ta on lepingus võetud kohustused täitnud. Kui töid ei ole vastavalt ehitusseaduses sätestatule dokumenteeritud, siis ei ole neid tehtud. Kostja on korduvalt hagejale teinud ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga, kuid hageja ei ole seda vastu võtnud ja nõudnud kogu arve summa tasumist. Kostja jäi oma vastuväidete ja seisukohtade juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt kohtuistungil esitatud viivise suurusele kostja vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS §635 lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asja materjalidest nähtuvalt edastas hageja pärast tööde lõppu kostjale üleandmisvastuvõtmisakti (tl 4). Lepingu (tl 7-8) punkti 5 viimase lause kohaselt teostatud tööde akti läbivaatamise aeg on maksmaalselt kolm päeva ning arve tuli tasuda 40 päeva jooksul alates arve (tl 12) kättesaamisest. Kostja pole sisulisi vastuväiteid teostatud tööde kohta esitanud. Kostja arvet tasunud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma 7.12.2006 aasta kirjas (tl 19) nõustunud, et lepingujärgsed tööd on tehtud. Samas on kostja esitanud vastuväite, et hageja poolt teostatud tööde dokumeneteerimine ja üleandmine ei vasta sõlmitud lepingule ja ehitusseadusele, mistõttu on viibinud ka tööde eest tasumine. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et pooled on sõlminud lepingu majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg1 1. lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Sama paragrahvi 3.lõike esimese lause kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viivitamatult töö üle vaadanud ja mittevastavusest hagejat teavitanud lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Ka ei ole kostja töö lepingule mittevastavust kohtu hinnangul küllaldaselt põhjendanud. Seega tuleb lugeda töö vastuvõetuks. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud seisukoht, et hageja poolt teostatud tööde dokumeneteerimine ja üleandmine ei vasta sõlmitud lepingule ja ehitusseadusele, ei ole käsitletav töö lepingule mittevastavuse piisavalt täpse kirjeldusena.

VÕS §113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisearvestuse alates 16.11.2006 kuni 30.04.2008. Kostja selle vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuistungil kostja vähendas viivist 100 170,28 kroonini. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub alus tugineda hageja viivitusele, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on hageja teavitanud kostjat tööfrondi puudumisest 4.09.2006 ja 11.09.2006. Viimasele kirjale on kostja seaduslik esindaja kirjutanud „KT-2 ehituse võimaldame 12.09.06“. Seega on hageja viivituse põhjustanud kostjast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS §101 lg3). Kostja on oma vastuse ka märkinud, et hageja ei oma mingit tõestust selle kohta, et on lepingus võetud kohustused täitnud. Kui tööd ei ole vastavalt ehitusseadusele dokumeneteeritud, siis ei ole neid tehtud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on 7.12.2006 kirjaga tunnistanud, et ta ei vaidlusta tööde tegemist. Seega on kostja tunnistanud, et tööd on tehtud. Kohus on seisukohal, et isegi kui töid ei ole ehitusseaduses sätestatule dokumeneteeritud, ei tähenda see, et tööd oleksid tegemata. Enamgi veel, asja materjalidest nähtuvalt on trassile väljastatud ka kasutusluba (tl 14-17). Ka on kostja kinnitnud, et on saanud OÜ A esindajalt betooni serifikaadid 21.09.2006 ning armatuuri sertifikaadid, kaetud tööde aktid ja objekti fotod 22.09.2006 (tl 13). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjal hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 268 984,42 krooni ja viivis 100 170,28 krooni kokku 369 154,7 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.