Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-08-22768 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud Pooled sõlmisid 26.04.2005. a laenulepingu nr 2672, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 46 000 krooni, intressimääraga 15,6 % laenusummalt aastas. Laenu- ja intressi tagastamise lõpptähtaeg oli 15.04.2008. a. Kostja kohustus maksma laenu- ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena – 1 278 krooni laenusummat ja 598 krooni intressimakset – kokku 1 876 krooni iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja ei ole nimetatud kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõue ja põhjendused 04.06.2008. a esitas AS Saare Finants Pärnu Maakohtule hagi U-R M vastu võlgnevuse, viivise ja intressi, kokku 44 056 krooni nõudes. Hageja palub panna kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõivu 1 250 krooni kostja kanda. Faktilised asjaolud. Hageja maksis 26.04.2005. a kostja taotlusel laenusumma Marina Matvejeva arvelduskontole nr 221020615759 Hansapanka. Lepingu p 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata makse (laenu põhiosa) makse eest. Leping oli tagatud M M ja R K käendustega (edaspidi käendajad), kes kohustusid vastutama laenusaajaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste eest (lepingu p 5.1). Käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma on 69 000 krooni. Hageja tegi ettepanku sõlmida kostjal ja käendajatel notari juures sundtäitmisele allumise kokkulepe. Käendaja M. M reageeris ettepanekule ja temaga sõlmiti 30.04.2008 notariaalne kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta (lisa 5). Käendaja R. K e elab välisriigis, kes samuti on lubanud tulla notarisse sõlmima sundtäitmisele allumise kokkulepet. Kostja lubas mitmel korral notarisse sundtäitmisele allumise kokkulepet sõlmima tulla aga lubadust ei täitnud. Laenulepingut on täidetud korrektselt esimesed 22 kuud, tehtud tagasimakseid panga kaudu summas 41 272 krooni. Selle summaga loeb hageja tasutuks esimesed 22 maksegraafikujärgset kuumakset. Vaatamata korduvatele nõuetel 03.01.2007, 20.02.2007, 10.04.2007, 31.05.2007, 21.06.2007, 17.01.2008 ja 24.04.2008 (lisa 3) ja telefonikõnedele ei ole kostja võlgnevust tasuma asunud. Lepingust nr 2672 tulenev kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 44 056 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 17 884 krooni (tasutud laenu põhiosast 22 x 1 278 = 28 116 krooni, 46 000 – 28 116 = 17 884), intressi võlg 8 372 krooni (laenu kasutatud 36 kuud, tasutud 22 kuud, 14 x 598 = 8372), viivis 17 800 krooni. Viivist hakkas hageja arvestama iga laenumaksega viivitatud päeva eest alates 15.03.2007 kuni laenu- ja intressi tasumise lõpptähtajani s.o kuni 15.04.2008. Vastavalt graafikule on viivisesuma 54 261,26 krooni (lisa 2). Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-66-05) on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 17 800 krooni. Õiguslik põhistus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenevalt kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

2 (4)

2-08-22768 täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Muud asjaolud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg 1, 2; 138 lg 1, 2; 139; 162 lg 1; 173 lg 1, 3; 339; 340; 363 ja VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 145 lg 1, 396 lg 1; 397 lg 1 ning RLS §-dele 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 44 056 krooni. Kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1 250 krooni jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1 250 krooni /tl 3, 16/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

3 (4)

2-08-22768 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 250 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.