Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni

2-07-13949 Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud Ergo Kindlustuse aktsiaselts on esitanud Harju Maakohtule hagi xxx vastu 40 803.15 nõudes.

krooni

Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 14.11.2006 Viimsis Tammneeme teel liiklusõnnetus, mille põhjustas xxx. Kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud xxx aktsiaseltsis liikluskindlustuse tavaleping. Selle alusel on xxx aktsiaselts kandnud seoses antud liiklusõnnetusega kulutusi summas 35 481.84 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitlemisekulud summas 5 322.15 krooni. Seega kokku 40 803.15 krooni. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 25.07.2008, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 313. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 25.08.2008. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused 14.11.2006 toimus Viimsis liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli xxx. Tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud xxx aktsiaseltsi liikluskindlustuse lepinguga, mistõttu tekkis kindlustuse andjal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Vastavalt LKindlS § 48 lg-le 3 nõutakse LKindlS § 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus Viimsis liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli xxx. Kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud xxx aktsiaseltsis liikluskindlustuse tavaleping. Selle alusel on xxx aktsiaselts kandnud seoses antud liiklusõnnetusega kulutusi summas 35 481.84 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitlemisekulud summas 5 322.15 krooni. Seega kokku 40 803.15 krooni. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

2-07-13949 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 600 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 2 500 krooni ning teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded makstud riigilõiv. Tulenevalt asjaolust, et menetlusdokumendid õnnestus kohtul kostjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu ning menetlusdokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei osutunud vajalikuks, tagastab kohus hagejale kõnealuse riigilõivu summas 100 krooni vastavasisulise taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks hagilt tasutud riigilõivu osas on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2 500 krooni.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.