Hageja: AS D(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: advokaat Aleksei Ratnikov (advokaadibüroo Tibar & Partnerid, XXX); Kostja: AS J(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
18.09.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja, advokaat Aleksei Ratnikov, kostja seaduslik esindaja Pavel Karpov, kostja tehinguline esindaja (esindusõigus üksnes konkreetsel istungil) vandeadvokaat AareMatti Inglist
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja esitas 12.07.2006.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 62 288 krooni. Hagiavalduse kohaselt jättis 18.07.2003.a hageja juhatuse liige kostja tasulisse valvega parklasse aadressil XXX, Tallinn paadi, mille külge oli monteeritud mootor. Mootoriga paat asus sõiduauto järelhaagisel. Mootor Moray, Selva (25 hobujõuline) kuulus hagejale. Hageja väitel kuulus paat ja järelhaagis, millel paat asus hageja juhatuse liikmele JM ́ile. 23.07.2003.a helistas parkla töötaja hageja juhatuse liikmele JM ́ile ja teatas hageja väitel, et parkla traatvõrkaeda on auk tehtud ja et paadimootor on varastatud. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist, kostja sellest keeldus. Hageja nõuab kahju summas 62 288 krooni seetõttu, et hageja ostis paadi 24.07.2001.a hinnaga 88 983 krooni ja 5 senti. Hageja arvestas paadimootori aastaseks amortisatsiooniks 15%, mille tõttu
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-17686 peaks hageja hinnangul kostja poolt hüvitamisele kuuluma kahju summas 62 288 krooni. Hageja leiab kostja vastuväidete osas, et paadimootor ei ole kergesti eemaldatav detail, et hoiulepinguga oli hõlmatud ka paat ja paadi küljes olnud mootor, et hagi on esitatud õige hageja poolt õige kostja vastu ja et hagi tuleks rahuldada ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hoiuleping oli sõlmitud mitte hageja ja kostja vaid hageja juhatuse liikme ja kostja vahel. Hageja hinnangul tuleb kahju hüvitada just hageja poolt näidatud suuruses, sest lisaks mootorile tuleb teha kulutusi ka mootori paigaldamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud hoiulepingut. Kostja hinnangul oli hoiuleping sõlmitud hoopis kostja ja hageja juhatuse liikme JM ́i vahel ning seetõttu ei ole käesoleva menetluse menetlusosalised õiged. Kostja hinnangul oli hoiulepingu esemeks üksnes järelkäru, mis on kostja poolt kohaselt tagastatud. Kostja hinnangul tuli kostja tüüptingimustest tulenevalt esitada hoiuleandjal hoidjale hoitava vara tehniline pass. Paadi tehnilist passi hageja kostjale esitanud ei ole. Kostja väitel ei kuulu vaidlusaluse paadi standardvarustusse mootorit. Mootori olemasolu ja selle vargus on tõendamata. Kostja tüüptingimustest tulenevalt ei vastuta kostja kergesti mahavõetavate asjade eest. Kostja hinnangul on kahju suurus tõendamata. Kostja hinnangul andis hageja poolt taotletud tunnistaja ebausaldusväärseid ja vastuolulisi ütlusi. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesoleva hagi rahuldamine sõltub sellest, kas esineb mingi kohustus, mida kostja on hageja suhtes rikkunud. Käesolevas asjas ei ole hageja viidanud hagi alusena sellele, et kostja oleks mootori ära varastanud. Hageja viitas hagi alusena sellele, et kostja peaks vastutama seetõttu, et kostja ei taganud paadimootori säilimist. Sellisel alusel saaks kostja hageja ees vastutada juhul, kui kostjal lasus hageja suhtes mootori säilimise tagamise kohustus. Selline kohustus võiks tuleneda näiteks hoiulepingust. Hageja viitabki hagi alusena sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kohustus kostja hageja ees tagama hoiule antud vara säilimise. Seega tuleb kohtu hinnangul kontrollida, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hoiuleping või mitte. Hageja leidis, et hoiuleping oli sõlmitud ühelt poolt kostja ja teiselt poolt hageja ja JM ́i vahel, st et hoiuleandjaks oli kaks isikut, hageja ja JM, kes olid hoiulepingus solidaarvõlausaldajad (vt kohtuistungi protokoll t lk 216). Kostja vaidles sellele vastu, väites, et hoiuleping oli sõlmitud hoopis kostja ja JM ́i kui füüsilise isiku vahel, kes juhuslikult oli ka hageja juhatuse liige. Eespool toodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas hoiuleping oli sõlmitud kostja ja hageja vahel.
4.Kohtu hinnangul tuleb lepingu sisu, sh ka selle asjaolu, kelle vahel leping sõlmiti, määratlemisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lepingu sõlmimise hetke seisuga (VÕS § 29). Seega on määrav see, kuidas said lepingupooled lepingust aru lepingu sõlmimisel. Juhul, kui lepingupoolte ühist tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lähtuda sellest, kuidas isikutega sarnane mõistlik isik lepingupoolte tahteavaldustest aru saama pidi. Käesoleva menetluse raames viitas hageja sellele, et JM esines hoiulepingut sõlmides nö dualistlikult, määratledes ennast nii füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku esindajana. Kohtuistungil teatas hageja lepinguline esindaja, et tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu sõlmimisel või ka hiljem esinenud avaldustega, millest tulenevalt oleks kostja pidanud aru saama, et hageja soovib, et hoiuleping tekiks selliselt, et hoiulepingus on hoiuleandjaks kaks isikut, kes esinevad hoiulepingus hoiuleandjatena solidaarvõlausaldajatena, ei ole. Kohus nõustub sellise hageja väitega. Selline asjaolu ei ole tõepoolest tõendatud.
5.Hageja leidis, et asjaolu, et hoiuleandjaks oli nii hageja kui ja JM peaks tõendama see, et JM osales ka kriminaalmenetluses nii füüsilise isikuna kui ka hageja juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul, isegi kui see asjaolu tõendamist leiaks, ei saaks see mõjutada hoiulepingu sisu ega seda, kelle vahel hoiuleping sõlmiti, sest võimaliku paadimootori varguse tõttu algatatud kriminaalmenetlus algatati alles peale mootori väidetavat kadumist, mis toimus kuid hiljem, peale lepingu sõlmimist. Pealegi ei olnud kriminaalmenetlus algatatud mitte kostja suhtes vaid võimaliku vargusega seoses ning sellises kontekstis oligi hagejal kohane kriminaalmenetluses osaleda, sest hageja oli see, kes võimaliku varguse korral kahju kannatas.
6.Kohtu hinnangul võiks sellele asjaolule, et kelle vahel hoiuleping sõlmiti viidata muuhulgas ka akt, millega kostja tagastas hagejale hoiuleantud järelhaagise koos paadiga (vt t lk 21). Kuid selle tõendi osas kinnitas hageja esindaja 18.09.2008.a toimunud kohtuistungil, et see, kas paadi võttis vastu hageja või JM kui füüsiline isik, ei oma tähendust. Hageja advokaadist esindaja hindas toimiku lk 21 olevat tõendit selliselt, et selle akti koostas JM, kes ei ole jurist ja et ta pani sinna osaühingu nime,
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-17686 sest arvas tollel hetkel, et see võiks nii olla. Hageja esindaja kinnitas samas, et sellest asjaolust, et paadi vastuvõtmise aktis oli paadi vastuvõtjaks märgitud hageja, ei saa teha järeldust hoiulepingu poolte osas (vt 18.09.2008.a kohtuistungi protokoll lk 1; t lk 216). Sellest asjaolust tulenevalt leiab kohus, et toimiku lk 21 alusel ei saa väita, et hoiulepingus oli hageja hoiuleandjaks.
7.Kohtu hinnangul oleks olukord, kus ühes Tallinnas Lasnamäel asuvas tasulises valvega parklas saab parklapidaja aru, et hageja soovib lepingut sõlmida selliselt, et hoiuleandjaks on samaaegselt solidaarvõlausaldajatena nii juriidiline isik kui ka füüsiline isik, väga erakordne ning et sellisele seisukohale asuda, peaksid esinema mingid väga selged asjaolud, mis seda kinnitaksid. Kohtu hinnangul peaks tasulise parkla lepingu pooltega sarnased mõistlikud isikud tsiviilkäibes lähtuma sellest, et hoiuleping ühe järelhaagise ja sellel asuva võimaliku varustusega paadi osas sõlmitakse ühe hoiuleandjaga, kelleks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik. Kohus ei tuvastanud käesolevas menetluses asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja või JM oleks kostjale avaldanud tahet, et hoiuleping peaks tekkima selliselt, et lepingus oleks kaks hoiuleandjat. Seega leiab kohus, et hoiuleping (mille tekkimise osas hageja ja kostja vahel vaidlust ei ole, pooled vaidlevad selle üle, kes oli/kes olid lepingus hoiuleandjateks) tekkis selliselt, et hoiuleandjaks oli üks isik.
8.Kohtu hinnangul võis kostja lepingu sõlmimisel hoiuleandja määratlemisel lähtuda sellest dokumendist, mida vara hoiule andnud JM kostjale kui parklapidajale üle andis. Hageja ja kostja kinnitasid, et JM andis kostjale üle üksnes järelhaagise registreerimistunnistuse(t lk 12), millelt nähtub, et selle omanikuks on mitte hageja vaid JM. Kohtu hinnangul pidi mõistlik parklapidaja järeldama sellest asjaolust, et hoiuleandjaks on füüsiline isik, JM, kes tahab oma järelhaagist hoiule anda. Kohtu hinnangul ei viita käesoleva tsiviilasja raames mitte ükski tõend sellele, et kostja pidi millestki aru saama, et hoiuleandjaks võiks olla keegi muu või et hoiuleandjaks võiks lisaks JMile olla veel keegi muu.
9.Kohtu hinnangul viitab ka kostja ja JM ́i käitumine lepingu kehtivuse ja täitmise asjal sellele, et leping sõlmiti kostja ja JM ́i vahel. Nimelt esitas hageja 18.09.2008.a kohtuistungil kohtule tõendid – kolm kostja poolt parklas hoidmise eest esitatud arvet (t lk 224). Nendelt arvetelt nähtub, et kostja on esitanud mitte hagejale vaid JM ́ile vähemalt kolmel korral arveid parklas järelhaagise hoidmise eest. JM on need arved kätte saanud, vastu võtnud ja ei ole palunud neid hageja nimele ümber vormistada, kuigi kui hoiuleandjaks oleks olnud hageja, siis oleks parklatasu juriidilise isiku kuluna kajastamiseks vastavate arvete hageja nimele koostamine olnud vajalik. Kohtu hinnangul on vastavate arvetega tõendatud, et hoiuleping tekkis kostja ja JM ́i vahel ja mitte kostja ja hageja vahel.
10.Kuivõrd kohus luges eespool tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel hoiulepingut ei tekkinud, siis ei olnud kostjal ka hageja suhtes hageja vara säilimise eest hoolitsemise kohustust. Kuivõrd käesoleva asja raames tugines hageja üksnes asjaoludele, mis eeldavad lepingulise vastutuse olemasolu, tuleb kohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleva tsiviilasja raames viidanud asjaoludele, et kostja võiks vastutada mõnel muul alusel. Nii uuris kohus hagejalt, kas hoiulepingut võiks käsitleda kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna või kolmandat isikut kaitsva lepinguna vastavalt siis kas VÕS § 80 või 81 tähenduses. Kohtu hinnangul asjaolud aga sellele ei viita, sest käesoleva menetluse raames ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hoiuleping oleks tulnud hoiuleandja asemel täita kolmandale isikule, hagejale (selline tunnus on aga aluseks, millisel saab tuvastada, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 80 tähenduses). Samuti ei ole käesolevas menetluses esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et JM oleks hoiulepingu sõlmimisel esitanud asjaolud selliselt, et hoiuleping peab JM ́ile lisaks kaitsma veel ka kolmandat isikut, hagejat. Esitatud ei ole ka asjaolusid, et kolmas isik, hageja oleks lepingu sõlmimisel olnud kostjale äratuntav (need asjaolud on aga muuhulgas VÕS § 81 rakendumise eelduseks, st vastavad asjaolud peavad esinema selleks, et saaks asuda seisukohale, et tegemist oli kolmandat isikut kaitsva lepinguga VÕS § 81 tähenduses).
11.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et ei kostja vastutuse aluseid hageja ees ei esine ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kuivõrd kostja vastutuse alust ei esine, siis ei oma käesolevas asjas tähendust väited, mis puudutavad seda, mis oli hoiulepingu esemeks või väited, mis puudutavad võimaliku vastutuse välistusi või väited, mis puudutavad võimaliku kahju suurust ja vastavate väidete osas kohus seisukohta seetõttu ei võta. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-17686 Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.