09. oktoober 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-16403
Tsiviilasi
EV hagi E N vastu 8 737 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I V (IK xxx elukoht xxx); Kostja E N (IK xxx elukoht xxx); Kostja esindaja Olev Pillak (IK xxx aadress xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E N’ilt (IK xxx) võlgnevus 8 320 (kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend) krooni I V’e (IK xxx) kasuks.
3.Välja mõista E N’ilt (IK xxx) viivis summas 417 (nelisada seeteist) krooni I V’e (IK xxx) kasuks. Kohtukulude jaotus
4.Välja mõista E N’ilt menetluskulud täies ulatuses I V’e kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 29.04.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale 25/100 kinnistu mõttelisest osast asukohaga XxxTallinnas. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on hagejal kaasomanikuna õigus nõuda kaasomandis oleva maja säilitamiseks 2007. aastal tehtud kulutuste hüvitamist
kostjalt. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei tasu kostja renoveerimistööde kogumaksumusest, s.o. 36 211 krooni, temale ettenähtud osa. Kostja ei vasta ühelegi meeldetuletusele. Kostja ei põhjenda, miks ta tasumisest keeldub. Kostja ei allkirjasta seltsingu poolt vastuvõetud dokumente, ei suhtle kaasomanikega ega tee ühegi talle esitatud ettepaneku osas omapoolseid ettepanekuid.
2.Koondarves maksumusega 36 211 krooni näidatud kulutuste põhjendatust on oma allkirjaga kinnitanud ülejäänud majaomanikud (majal on 4 omanikku). Xxx maja tegutseb seltsingu lepingu alusel. Kostja teadlikkust renoveerimistöödest ja nõusolekut kinnitab kostjapoolne tasumine kuni 2007. aastani. Maja renoveerimistööde juhtimist teostas EV FIE-na, kuna tööde teostajad ei nõustunud omanikele eraldi arveid väljastama.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 8320 krooni ja viivis perioodi 01.08.2007. a kuni 01.05.2008. a eest summas 417 krooni. Kostja vastus
4.Kohtule 12.06.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Seltsingulepingul puudub kuupäev ja lepingu allkirjadest ei loe välja, kes on lepingu allkirjastanud. Lepingule ei ole lisatud Xxxkinnistu plaani. Kostjat ei ole seltsingu lepingu sõlmimisest teavitatud. 15.08.2005. a koosolekust ei ole kostjat teavitatud. Koosolekule olid kutsutud korterite nr 1, nr 3, nr 4 omanikud, kuid kostjat mitte. Kostja ei ole saanud piirdeaia ehitamise eelkalkulatsiooni. 01.05.2005. a sõlmitud teenuse osutamise lepingus nr 2 ei ole näidatud dokumenti, mille alusel Anu A Xxxühisust esindab lepingu sõlmimisel. Kassa väljamineku orderil 06.06.2007. a on saajaks märgitud T Habe, kuid pole märgitud tema ametikohta. Kostja hinnangul on hagiavalduse lisa 2 kahe hea sõbra omavaheline kiri, kus T informeerib E remonttööde maksumusest. Tõendid 5,6,7 ja 4 ei tõenda, et materjalid oleks ostetud Xxx elamu renoveerimiseks. Hagiavaldusele ei ole lisatud tööettevõtulepinguid ega tööde kalkulatsioone. Hagiavaldusele ei ole lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Hagiavaldusele ei ole lisatud renoveerimistööde projekti. Tehtud tööde kohta peaks arvamuse andma ka Kultuuriväärtuse Amet. Kanalisatsiooni ühendamist linnavõrku ei ole seltsingulepingus näidatud, mistõttu tuleb kanalisatsiooniga seotud kulu hagiõudest maha arvata. Kuna hagiavalduses toodud nõue ei ole dokumentaalselt tõestatud, ei nõustu kostja esitatud nõudega. Juhul kui dokumendid korrastatakse on hageja nõus tasuma renoveerimistööde eest vastavalt temale kuuluvale majaosale. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6.Kohus on tuvastanud, et EV’ele kuulus 20/100 kaasomandist, E N’ile kuulub 25/100 kaasomandist, A A ’ele kuulub 31/100 kaasomandist ja P K kuulub 24/100 kaasomandist asukohaga Xxx Tallinnas.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale elamu renoveerimistööde kulud võrdeliselt kostjale kuuluva kinnistu osaga. Kostja ei eita arve tasumata jätmist. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et kostja ei ole seltsingu lepingut allkirjastanud ning hagiavaldusele ei ole lisatud teostatud tööde kalkulatsioone ega tööde üleandmis-vastuvõtmisakte, mistõttu on hageja nõue alusetu.
8.Kohus kostjaga ei nõustu. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja
kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kaasomanikul on vastavalt AÕS § 72 lõikele 4 õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohtu hinnangul on katuse ja seinte värvimine, piirdeaia ning uste renoveerimine vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 mõttes. TsÜS § 63 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või katakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Seega on hagejal õigus ka kostja nõusolekuta korraldada elamu renoveerimine ning nõuda kostjalt sisse osa selleks kantud kuludest. Kuna kostjale kuulub elamust 25/100 osa, on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 8 320 krooni (9053 krooni-733 krooni ettemaks = 8 320 krooni.
9.Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul tähendust asjaolu, et kostja ei ole seltsingu lepingut allkirjastanud. Ka juhul kui kaasomanike vahel puudub kokkulepe kaasomandi valemiseks ja käsutamiseks, toimub see enamuse otsuse kohaselt kaasomanike häälteenamusega, kellele kuulub ka mõtteliste osade enamus. Kaasomanike kokkuleppe osas kehtib vormivabadus. Toimiku materjalidest nähtub, et korterite nr 1, 3 ja 4 omanikud on nõustunud elamu renoveerimistöödega (tl 8, 17) ning volitanud EVt juhtima renoveerimistöid Xxx elamus (tl 16).
10.AÕS § 72 lg 5 kohaselt peab kaasomandi valdamine ja kasutamine toimuma vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kostja huve rikutud. Elamu renoveerimine toimub ka kostja huvides. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on jäänud oma kohustuste täitmisel passiivseks. Juhul kui kõik kaasomanikud järgiksid kostja käitumismudelit, viiks see ühise asja hävimiseni. Kohus peab ebausaldusväärseks kostja väiteid selle kohta, et teavitamine ja koosolekutele kutsumine toimub üksnes korterite nr 1, 3 ja 4 vahel, kostjat koosolekutele ei kutsuta ja dokumente ei esitata. Kostja on isiklikult allkirja vastu saanud meeldetuletuse võla tasumiseks koos lisadega 14 leheküljel (tl 21-26, 52). Kostja võlga ei tasunud ega reageerinud ka muul moel. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitunud teiste kaasomanike suhtes kooskõlas AÕS § 72 lg 5 sätestatuga, mis paneb kaasomanikule kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ja eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
11.Kohtule on esitatud Xxx elamu seltsinguleping (tl 41,42). VÕS § 580 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enamat isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seltsinglased on kohustatud seltsingut kama kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Nimetatud lepingus lepiti kokku, et omanikud kohustuvad teostama ühiselt kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid. Kohus märgib kostjale, et seltsingulepingust tulenevad seltsinglastele kohustused seltsingu vastu. Seltsinglaste keskseteks kohustusteks on kaasaaitamiskohustus (VÕS § 580 lg 1) ja lojaalsuskohustus (VÕS § 580 lg 2). VÕS § 580 eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud isiku vastu. EV täitis seltsingu ees kohustuse korraldada renoveerimistööde juhtimist ning tasuda tehtud tööde eest remontijatele. Kostja seltsingulepingusse ei astu, seltsingu pöördumistele ei reageeri. Kohtu hinnangul on kostja käitumine suunatud seltsingule kahju tekitamisele ning takistab ühise asja mõistlikku kasutust ja majandamist. Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited kanalisatsiooni ühendamise tööde tasu temalt väljamõistmise kohta, kuna sellist nõuet ei ole kostja vastu esitatud. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagi on olulises osas tõendamata. Hageja on hagiavaldusele lisanud oma nõudeõigust tõendavad dokumendid, seega puudub kostjal alus keelduda oma kohustuse täitmisest.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 01.08.2007. a kuni 01.05.2008. a. summas 417 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub see protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2007 oli 4,0% ja enne 1. jaanuari 2008 oli 4,0%. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 8 320 krooni, viivis 417 krooni. Kohtukulud
13.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 650 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.