2-08-52460/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas oli lisaks kajastatud AS Hansa Liising Eesti nõue summas 200 630.21 krooni, kuid AS Hansa Liising Eesti esindaja Antti Saare 17.09.2008 ekirjast tulenevalt ei ole neil nõudeid OÜ K. vastu. Äriühingu bilansis seisuga 15.09.2008 on kajastatud lisaks eeltoodule lühiajalise kohustusena lühiajaline laen L, summa 48 233.70 krooni. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses nimetatud laenukohustust kajastatud ei ole. Maksu- ja Tolliametile võlgneb võlgnik kokku 304 319 krooni. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevaid võlausaldajate nõudeid kokku 1 217 023.35 krooni. IV. Arvamus OÜ K. maksevõime kohta. OÜ-l K. puudub igasugune majandustegevus, ettevõttel puuduvad töötajad. Ettevõte on lõpetanud oma tegevusalal majandustegevuse teostamiseks möödapääsmatult vajalikud sõidukite liisinglepingud ja tagastanud need sõidukid veebruaris 2008 liisingettevõttele. Puudub igasugune vara majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub äriühingul võimalus oma majandustegevust jätkata, samuti puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Äriühingu võlad ületavad varasid kordades ja puudub igasugune võimalus olemasoleva vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. On olemas alus lõpetada OÜ K. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. V. Arvamus OÜ K. maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku pankrotiavalduses on maksejõuetuse põhjusena märgitud läbimõtlemata ebaefektiivne tegevus. Endine juhatuse liige M.L. on selgitanud, et OÜ K. makseraskused algasid juba 2006 detsembris, mil tellijad jäid puhkusele ja langes tellimuste/vedude arv. Vedude vähesus kestis 2007.a. jaanuri lõpuni. OÜ K. sõlmis Hansa Liising Eesti AS-ga liisinglepingud, mille alusel liisis Volvo veokit ja kahte järelhaagist. Võetud kohustuste täitmiseks puudusid vahendid ja soetatud sõidukid tuli Hansa Liising Eesti AS-le tagastada 2008.a. veebruaris. Võlgniku esindaja on pidanud maksejõuetuse põhjuseks ka suurt konkurentsi transpordi valdkonnas ning pidevat kütuse hinnatõusu, mis andis tagasilöögi teenuste hindadele. Võttes aluseks OÜ K. majandusaruanded, võlgniku esindajate seletused, leiab ajutine haldur, et peale võlgniku esindajate viidatud põhjuste on OÜ K. maksejõuetuse tekke põhjusteks ka raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Võlgniku makseraskuste tekkimise algusajaks võib juhatuse liikme selgituse kohaselt pidada detsembrit 2006. Äriühing oli täielikult maksejõuetu 2007 aasta lõpuks. Võlgniku bilansist seisuga 31.12.2007 tulenevalt on võlgniku ettevõtte omakapital (netovara) negatiivne: -633797.10, st vähem kui pool osakapitalist, samuti vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus. Võlgniku ettevõtte majandustegevus on sisuliselt lõppenud 2008 veebruaris, kui Hansa Liising Eesti AS-le tagastati majandustegevuse läbiviimiseks vajalikud sõidukid. Lõplikult on igasugne majandustegevus lõpetatud märtsis 2008. Sellises olukorras oleks ajutise halduri arvates äriühingu osanikud pidanud otsustama viivitamatult ettevõtte tegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise. Riigikohtu 7. detsembri 2004 määruse tsiviilasjas nr. 3-2-1-137-04 kohaselt tuleb ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist käsitleda raske juhtimisveana. III KOHTUISTUNG ( tl 61-62) Võlgnik jäu kohtuistungil avalduse juurde ja oli nõus pankrotimenetluse raugemisega. Töötajatega on töölepingud lõpetatud ja nende nõuded rahuldatud.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise haldri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades võlgade suurust ja tagasivõitmise ja –nõudmise nõuete puudumist, ei pruugi täiemahulise pankrotimenetluse läbiviimine olla ka majanduslikult ökonoomne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ K. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Sama sätte kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige endise juhatuse liikme M.L. haldurile antud kirjalikus selgituses märgitud põhjusi (lk 60). Makseraskused said alguse 2006/2007 talvel, kui veod seiskusid ja mahud vähenesid, katkes koostöö Põhja-Eesti poolse koostööpartneriga Allando. Võlgnik oli spetsialiseerunud just ehitusmaterjalide veole, mistõttu mõjutas võlgniku tegevust langus ehitusturul. Vaatamata nendele asjaoludele soetas võlgnik Hansa Liisingu toel 2007.a uue Volvo veduki ja kaks järelhaagist, kuid ei suutnud täita endale võetud kohustusi ja soetatud sõidukid tuli tagastada Hansa Liisingule 2008. a veebruaris. Võlgnik ise hindab osasid oma majanduslikke otsuseid halbadeks. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku põhitegevuse mahud olid vähenenud ja võlgnikul olid tekkinud juba ajutised makseraskused, võis uue auto ja haagiste ost olla raske juhtimisviga, mis lõppkokkuvõttes on põhjuslikus seoses võlgniku alalise maksejõuetuse tekkimisega. Raske juhtimisvea on võlgnik toime pannud raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ka ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetus oli alalisena välja kujunenud juba 2007.a lõpuks, mil võlgnikul oleks tulnud esitada pankrotiavaldus kohtule. Võlgnik viivitas seega pankrotiavalduse esitamisega ca 7 kuud. Pankrotiavalduse mitteesitamist tuleb pidada raskeks juhtimisveaks, kuid see juhtimisviga ei ole põhjuslikus seoses maksejõuetuse tekkimisega. Küll aga võis pankrotiavalduse esitamisega viivitamine maksejõuetust süvendada. Kuriteo tunnustega tegu võlgniku maksejõuetuse põhjusena kohus ei ole tuvastanud. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Tarmo-Tanel Padrik vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ K. dokumendid anda hoiule Jüri Lokkole.