Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

makseraskused. Seega oli hagejal 2 põhjust lepingu annulleerimiseks. 23.09.06 esitas hageja kirjaliku tõendi ja avaldus, milles teavitas mõjuvast põhjustes ja palus raha tagastada. Tõend mõjuva põhjuse kohta tuli esitada 2 nädala jooksul. Sellisel juhul on hagejal õigus saada tagasi lepingu täitmiseks juba tehtud kulud. Raha tuli tagastada 10 päeva jooksul arvates tõendi esitamisest kostjale. Hagejal on õigus nõuda ka viivist, lepingu p 5.3 järgi tekkis kohustus raha tagastamiseks 03.10.2006 ja seisuga 14.09.2007 oli kostja viivituses 346 päeva, viivis on seadusjärgne, so VÕS § 113 lg 1 ja § 94 tulenev ja seisuga 24.08.07 oli viivis 4593,50 krooni (346*0,000301*44 106). Hageja palub välja mõista 44106 krooni ja viivis 4593,50 krooni, kokku 48699.50 krooni (lk 33). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Osaleja isa tervis halvenes oluliselt 2006, tähtsust ei oma see, et ta oli 1999.a. alates töövõimetu. Lepingu järgi kohustus kostja kindlustama osaleja osalemise märgitud programmis alates septembrist 2006 kuni juunini 2007. Tegemist oli tähtajalise lepinguga ja annulleerimist võib vaadelda erakorralise ülesütlemisena ja hagejal on õigus nõuda tagasi ette üleantut. Poolte vahel on sõlmitud kestvusleping, mida võib lõpetada korraliselt, erakorralise üleütlemisega ja lepingus p 5.3 sätestatud erakorralise ülesütlemise alused, sest siin on oluline ajaline kriteerium. Lepingu p 2 on sätestatud kostja õigused, kohustused, mida tuleb täita ositi, tegemist ei ole ühekordsete kohustustena (näit p 2.19, 6.4), tegemist on käsunduslepinguga. Hageja arvates on kohaldatavad VÕS § 196 lg 4, 195 lg 5 § 189-191 ja § 631, § 630, § 29 lg 5, 6. Hageja arvates on pooled lepingu p-s 5.3 pidanud silmas lepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja arvates ei ole tähtsust selles, et avalduses kostjale 23.09.06 ei märgitud osalise isa haigust. Lepingutasu, mille hageja kostjale tasus, ei hõlmanud elamise kulusid, need jäid hageja kui osaleja ema kanda, seoses osaleja isa haigestumisega ei suutnud hageja, arvestada töötasu suurust, tasuda osaleja elamiskulusid Inglismaal ja osaleja ei saanud seetõttu osaleda õppereisil, tähtsust ei oma osaleja kiri Kolledžile, kuna see on suhtlus kahe isiku vahel, kes pole menetlusosalised Hageja tõendid: leping 31.03.06, arved, hageja konto väljavõte, lennupiletid, avaldus lepingu annulleerimiseks, pretensioon kostjale, kostja vastus pretensioonile, N L sünnitunnistus, V. S pensionitunnistus ja AEK otsus xxx, hageja palgaandmete väljavõte. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja tütre isale määrati invaliidsuspension 1999., seega oli tema seisund juba lepingu sõlmimisel teada. Hageja nõue on alusetu juba seetõttu, et õppereisi ei ole võimalik annulleerida ega olematuks teha, hageja ja tema tütar on andnud vastuolulisi selgitusi. 23. septembri avalduses palub annulleerida õppereisi seoses majandusliku olukorra halvenemisega, kuid 09.01.07 pretensioonis teatab, et sponsorid keeldusid abi osutamast ning 09.09.06 sõitis Londonist tagasi. Sponsorite äraütlemine ei saanud olla põhjuseks L tagasituleksuks, kuna semestri õpikulud olid tasutud. Hageja ei selgitanud, milles seisnes majandusliku olukorra halvenemine. Oma 10. septembri avalduses teatas kolledži töötajale S H , et sõidab emaga soome sugulase juurde, kelle olukord on halb ja kes peab võib olla jääma ratastooli. Hageja viidatud lepingu p 5.3 märgitud asjaolude esinemine on tõendamata. Kolledž pidas võimalikus õpiraha tagastamist, kui leitakse N. L asemele uus õpilase, kuid uut õpilast ei leitud. Hageja ei ole oma avaldustes esinenud vastuolusid selgitused. Kostja arvates tuleb lepingus p-s 5.3 sätestatud annulleerimisõigust vaadelda kui kliendi taganemisõigust enne õppereisi algust, poolte vahel oli töövõtuleping ja käsundi sätted ei ole kohaldatavad. Osaleja isa haigus ei ole tõendatud, ei ole hageja oma selgitustes esinevaid vastuolusid (sponsorite äraütlemine, Soome sõit) kõrvaldanud. Sponsorite äraütlemine ei ole aluseks lepingu annulleerimiseks, sest semestri õpikulud olid tasutud. Tõendid: Tugines hageja esitatud tõenditele, S. H ja osaleja e-kirjavahetus.

Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et 31.03.06 sõlmisid pooled lepingu, mille järgi korraldas kostja õppereisi hageja tütrele N Lle I B C’isse. Hageja tasus kooskõlas lepinguga kostjale 05.04.2006 7500 krooni, 28.04.2006 7500 krooni, 01.06.06 25000 krooni, 02.06.06 9106 krooni, kokku 49106 krooni vastavalt lepingule. Seega puudus vaidlus selles, et poolte vahel on leping ja et hageja on lepingu p-st 3.1.5 tuleneva oma kohustuse - tasuda lepingu hind - kostja ees täitnud. Vaidlus puudus ka selles, et N L lendas I 31.08.2006, et alustada õpinguid, seega asus lepingujärgselt osaleja ka lepingut täitma. Vaidlus puudus ka selles, et hageja esitas 23.09.2006 kostjale avalduse, paludes annulleerida õppereis seoses majandusliku olukorra halvenemisega ning palus tagastada raha (lk 16, avaldus). Pooled vaidlesid selle üle, kas juba alanud reisi on võimalik annulleerida ning mida peaks märgitud lepingu p 5.3 annulleerimine tähendama, millise lepinguga võiks olla tegemist. VÕS §-s 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, siinjuures on oluline on kestvuslepingu puhul ajaline kriteerium, st lepingut ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuste täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus või kohustuste täimine seisnema mingis püsivas seisundis. Kohtule esitatud lepingu punktis 2 on märgitud kostja õigused ja kohustused, milleks on p 2.1.1, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.9 järgi vastavalt: kostja kohustus kindlustada osaleja osalemine vastavas õppeprogrammis, kohustus kindlustada talle tervisekindlustuse kogu õppeaasta perioodil, kohustus edastada infot kliendile, kohustus pidada ühendust B C ́ga terve õppeaasta jooksu. Lepingu punkt 6.4. sätestab, et leping kehtib kuni lepingujärgsete poolte kohustuste täieliku täitmiseni. Kuivõrd ülalmainitud kohustusi tuli kostjal täita terve aasta jooksul, siis need said lõppeda alles pärast õppeaasta lõppu. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping vastab kestvuslepingu tunnustele. Ülalmärgitud kohustusi ei ole võimalik käsitleda ühekordsetena, sest on tegemist kohustustega, mida tuleb täita mitmes osas ja mõnda neist tuli täita terve õppeaasta jooksul. Lepingu järgi oli hagejal kohustus maksta kostjale tasu, milles vaidlus puudus. Kuivõrd lepingus märgitud kohustusi tuli täita aasta jooksul, millest osa tuli täita mitmes osas, samuti tuli kostjale maksta tasu, siis oli poolte vahel tegemist lepinguga, kus kostja osutas hagejale teenust tasu eest ning kohtu arvates on tegemist teenuse osutamisega, so käsundiga vastavalt VÕS § 619, mille lg 1 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud, mitte töövõtuga, mille puhul on orienteeritud poolte õigussuhted üksnes kokkulepitud tulemuse /töö/ teatud tulemi/ kui terviku saavutamisele VÕS § 635 lg 1 järgi. Vastavalt VÕS §-le 631 võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohtule esitatud lepingu p-s 5.3 on sätestatud mõjuvad põhjused, mille esinemise korral võib hageja lepingu annulleerida ja milleks aluseks võib olla osaleja või tema lähikondse raske haigestumine, osaleja või kliendi majandusliku olukorra halvenemine. Kostja väitis, et juba alanud õppereisi ei saa annulleerida, millega kohus ei nõustu. Lepingu p 5.3 viidatud mõjuvad põhjused nagu lähendase isiku raske haigus, majandusliku olukorra muudatus, on erakorralise iseloomuga asjaolu. VÕS § 29 lg 5 on toodud loetelu asjaoludest, mida tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada. VÕS § 29 lg 6 sätestab, et lepingutingimusi tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Hinnates erakorralise asjaolude iseloomu, siis nende olemuseks ongi nende ootamatu

tekkimine ja mis võib teha võimatuks õigussuhete jätkamise. Kohus leiab seetõttu, et p-s 5.3 soovisid pooled reguleerida võimalust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks justmainitud ootamatute asjaolude ilmnemisel, st et märgitud erakorraliste asjaolude ilmnemisel ei saa enam lepingulisi suhteid jätkata ja kuivõrd tegemist oli kestvuslepinguga ja käsundiga, saab märgitud annulleerimist vaadelda kui juba täitmisel oleva lepingu lõpetamist – ülesütlemist erakorralistel asjaoludel VÕS § 630, 631 tähenduses. Eeltoodu tõttu ei ole õiged kotja väited, et juba alanud õppereisi ei saa enam annulleerida ehk lepingut ei saa üles öelda. Pooled ei ole kokku leppinud selliselt, et lepingu p 5.3. märgitud annulleerimine ehk lepingu ülesütlemine oleks sõltuvuses sellest, kas õppereis on alanud või mitte. Kuna ülesütlemise puhul lepingut enam edasi ei täideta, oli punktis 5.3. ka ette nähtud, et osa ettemaksuna tasutud summast tagastatakse. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 196 lg 4 võib ülesütlemiseks õigustatud isik, kui tal ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §des 189-191 sätestatut. VÕS § 196 lg 4 laiendab erakorralise ülesütlemise puhul VÕS § 195 lg 5 kohaldamisala. Lepingu ülesütlemisega ei kaasne reeglina tagasitäitmist ning erandiks on vaid ette üleantu (reeglina ettemaksete) tagastamine. Eeltoodu alusel on erakorralise ülesütlemise puhul ülesütlemiseks õigustatud isikul õigus nõuda tagasi ette üleantu. Vaidlust ei ole selles, et hageja teatas kostjale 23.09.2006, so 17 päeva jooksul pärast Eestisse tagasi saabumist (09.09.06) et tal tekkisid majanduslikud raksused ja et ta annulleerib lepingu. Kohtule esitatud pretensioonist nähtub, et hagejal tekkisid majanduslikud raskused. Ehkki hageja tütre ja B C’i töötaja vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud majanduslikud raskused ja pigemini seostub õpingute poolelijäämine muude põhjustega, leiab kohus, et majanduslike raskuste ilmnemine võimaldab hagejal lepingu p 5.3 järgi erakorraliselt üles öelda. Küll aga tuleneb lepingu p 5.3, et mõjuva põhjuse ilmumisest peab teatama ja seda peab ka tõendama. Hageja esitas kohtule avalduse 23.09.2006 (lk 16), millest ei nähtu, et ta oleks esitanud kostjale tõendid selle kohta, et tal on tekkinud majanduslikud raskused, mis ei võimalda tal jätkata lepingu täitmist. Ka pretensioonist kostjale (lk 17-18) ei nähtu, et hageja oleks esitanud tõendid kostjale selle kohta, et sponsorid, kes pidid aitama N L õpinguid, oleksid keeldunuks edasisest abist. Hageja palgaandmete väljavõttest (lk 25-26) nähtub, et hageja palk koos lisatasudega oli 2006.a jaanuaris 5208,70 krooni, veebruarist kuni maini (incl.) ca 5400 krooni, juunis 6291,20 krooni, juulis 8209,30 krooni, augustist 1930,20 septembrist novembrini (incl.) 5550 krooni ja detsembris 7602,60 krooni. Seega on hageja sissetulek olnud on väiksem vaid augustis, teistel kuudel stabiilselt üle 5000 krooni ning kohtu arvates ei ole hageja väide tema majandusliku olukorra ootamatust muutumisest ja raskenemisest 2006.a. septembris tõendatud. N L isale on 07.12.2006 määratud järjekordselt töövõime kaotuse protsent. Kostja väitis, et osaleja isa oli töövõimetu juba 1999.a. ning see oli leidnud aset juba lepingu sõlmimisel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja isa oli töövõimetu juba 1999.a, kuna hageja on ise esitanud tõendid N L isa pensioni kohta 1999.a. ja samast pensionitunnistusest nähtub, et tema töövõime kaotus oli juba 2000. a. 80%, sj 2003a. 60%, sj 2004.a. 80%, ja 2006.a. alguses samuti 80%. Seda, et N. Langaineni isa oleks raskesti haigestunud ootamatult just 2006.a kui hageja oli lepingu sõlminud ja õppereis alanud, ei ole hageja tõendanud. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostjaga, et lepingu p 5.3 märgitud lähedase isiku ootamatult raskesse haigusesse jäämine, mis lubanuks lepingut üles öelda p 5.3 alusel, ei ole tõendatud. Muuhulgas väärib märkimist, et hageja tütre e-kirjadest B C’i töötajaga ilmneb, et hageja tütar sõidab Soome seoses onu haigusega ja ei soovi õpinguid jätkata, mis ei ole kooskõlas hageja enda väidetega sellest, et hageja isa oli raskelt haigestunud lepingu kehtivuse ajal ja et hagejal oleks ootamatult tekkinud raske majandusliku olukord väidetavalt sponsorite äraütlemisega. Hageja viide sellele, et tegemist on mittemenetlusosaliste vahelise e-kirjavahetusega ja seega ei oma need mingit tähendust, ei ole õige, sest e- kirjavahetus puudutab vaidlusalusel lepingu osalist – hageja tütart N L, kes ei soovinud õpinguid jätkata vaidlusaluse lepingu raames. Kõike eeltoodud hinnates leiab kohus, et kuigi lepingu p 5.3 alusel oli pooltel kokkulepe erakorraliste asjaolude korral lepingu ülesütlemiseks ja et seda võis üles

öelda ka siis, kui õppereis oli juba alanud, kuid tõendamist ei ole leidnud lepingu p-s 5.3 märgitud asjaolude saabumine, mis lubas hagejal lepingut erakorraliselt üles öelda ja sama sätte alusel nõuda juba ettetasutu tagastamist. Kuna mõjuvate ehk erakorraliste asjaolude saabumine lepingu p 5.3 järgi ei ole tõendatud, puudus hagejal õigus lepingut erakorraliselt üles öelda, so on tehtud ilma seadusest ja lepingust tuleneva aluseta, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda ka lepingu alusel märgitud rahasumma 44106 krooni tagastamist ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jääb rahuldamata ja kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.