Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-51105
Tsiviilasi Katrin Verma
MTÜ hagi A S vastu võlgnevuse 11`977,00 krooni ja viivise 1`161,84 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi 0,0082% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 25.07.2008. a kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – MTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – K Verma (Lindorff Eesti AS jurist, xxx) Kostja – A S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt toimus 03.03.1999. a Tartus Puiestee tänava ja Risti tänava nurgal liiklusõnnetus, milles sai kannatada PÄ kuuluv sõiduk. Tartu Politseiprefektuuri 09.03.1999. a otsuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud kahju õigusvastase käitumisega kostja. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 11`977,00 krooni, mis sisaldab hageja poolt kantud käsitluskulusid. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis hagejal seadusest tulenev tagasinõudeõigus kostja vastu millest tulenevalt esitas hageja 28.03.2005. a kostjale regressinõude summas 11`977,00 krooni. Kostja hageja ees kohustust täitnud ei ole. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on 01.07.1995. a jõustunud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 38 lg 2 p 5, mille kohaselt on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada liikluskahju hüvitamisega seonduv tagasinõue sõiduki omaniku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kuna hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 5`622,37 krooni, mis koosneb riigilõivust 1`000,00 krooni ja õigusabikuludest 4`622,37 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.