OÜ S(reg.kood xxx xxx) hagi AS P (reg.kood xxx, xxx) vastu 787 540,43 krooni nõudes ja AS P vastuhagi 608 956 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
17.september 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Gennadi Kull ja kostja esindaja adv. Priit Manavald
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi rahuldada kogu nõude ulatuses. Välja mõista AS-lt P OÜ S kasuks 617 092 EEK (kuussada seitseteist tuhat üheksakümmend kaks krooni). Välja mõista OÜ-lt SAS P viiskümmend kuus krooni).
kasuks 608 956 EEK (kuussada kaheksa tuhat üheksasada
Tasaarvestada OÜ Sja AS P nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb OÜ S nõue AS P vastu summas 608 956 krooni ja AS P nõue OÜ S vastu täies ulatuses 608 956 krooni. Lõppkokkuvõttes mõista välja AS-lt P OÜ S kasuks 8 136 EEK (kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend kuus krooni. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
16.03.2005 esitas OÜ S AS-le P kirjaliku hinnapakkumise, mille alusel sõlmiti hageja ja kostja vajel 30.mail 2005 ehituse alltöövõtuleping nr xxx Lepingus lepiti kokku , et hageja teostab xxxTallinn hoone korterelamuks rekonstrueeritava hoone vee, kanali, sadeveekanali sisesüsteemide ehituse ja hoone küttesüsteemide rajamise koos soojasõlmega. Tööde lepinguline maksumus oli 1 820 740 krooni. Tööde eest tasumine pidi toimuma peale tööde üleandmist 15 päeva jooksul pärast arvete esitamist hageja poolt. Arvete tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1 % arve summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % töö lepingulisest kogumaksumusest.
2.Tulenevalt asjaolust, et kostja ei andnud hagejale tööde teostamiseks objekti õigeaegselt üle, vaid hilinemisega, ei saanud hageja täita töövõtulepingust tulenevaid tööde teostamise tähtaegu ning pooled vähendasid 13.oktoobri 2005 kirjaliku kokkuleppe alusel töövõtulepingu mahtu, jättes lepingust välja hageja kohustuse teostada küttesüsteemi ja soojasõlme paigaldustööd ning lepiti kokku uutes tööde teostamise tähtaegades.
3.Hageja teostas kokkulepitud tööd täies mahus ning edastas 22.veebruaril 2006 kostjale viimase poolt nõutud dokumentatsiooni, teostatud tööde akti ja arve summas 740 170,34 krooni. Tehtud tööde kvaliteedi, mahu ega ka muu lepingule vastavuse kohta kostja hagejale pretensioone ei esitanud. Kostja ei tagastanud allkirjastatud teostatud tööde akti ning samuti jättis tasumata hageja poolt esitatud arve.
4.Pärast hageja järelpärimist esitas kostja 08.aprillil 2006, so 45 päeva peale hageja poolt tööde üleandmise dokumentatsiooni esitamist, hagejale vastuse, milles teavitas, et on 22.02.2006 saadetud tööde teostamise akti tagasi lükanud, kuna hageja poolt esitatud täitedokumentatsioonis esineb kostja arvates tõsiseid puudusi. Täpsemaid selgitusi puuduste kohta kostja ei esitanud. 18.aprillil 2006 esitas hageja kostjale viivisearve summas 16 283,08 krooni ja pretensiooni. Hiljem on viivise summat suurendatud.
5.26.aprillil esitas kostja hagejale arve, milles on arvestanud leppetrahvi lepingu punkt 3.3 järgi summas 584 000 krooni. Hageja kostja leppetrahvinõudega ei nõustu, leiab, et see on alusetu. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 787 540,43 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.
6.Kostja hagi ei tunnista. Hageja oma kohustusi lepingu kohaselt ei täitnud. Kuna selgus, et hageja ei suuda töid lõpptähtajaks üle anda sõlmiti poolte vahel lepingu lisa, milles pikendati töö lõpetamise tähtaega 15.oktoobrini 2005. Kostja teavitas hagejat sellest, et tähtaegadest kinnipidamine on kostja jaoks erilise tähtsusega ning tähtaegade ületamise eest nõutakse leppetrahvi ja kahju hüvitamist.
7.13.oktoobril 2005 sõlmisid pooled töövõtulepingule lisa, milles hageja tunnistab, et ta ei ole võimeline küttesüsteemi ja soojussõlme ehitustöid lõpetama ka 15.novembriks 2005. Pooled leppisid kokku, et küttesüsteemi ehitustööd ja soojussõlme tellib kostja teiselt alltöövõtjalt.
8.22.veebruaril 2006 esitas hageja kostja esindajale Aare Hommikule teostatud tööde akti ja arve summas 740 170,34 krooni. Kostja tagastas hagejale akti mõlemad eksemplarid, kuna akt oli ilmses vastuolus nii lepingu kui tegeliku olukorraga. Esitatud aktis olid märgitud ehitustööde mahud vaid rahalises väljenduses ja need ei vastanud lepingule. Lepingu summat 1 543 000 krooni oli küttesüsteemi ja soojasõlme ehituse maksumuse välistamisega vähendatud 625 264 krooni võrra. Varasemate arvete alusel oli lepingusummast tasutud 492 350 krooni. Vastavalt lepingu punktile 6.3 sai lepingu hinda muuta vaid poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Ühtki kokkulepet hinna muutmiseks ei olnud pooled sõlminud. Seega sai akti maksimaalseks summaks olla 425 386 krooni. Lepingujärgsete tööde hinnana oli aktsepteeritud 490 363 krooni. Lisaks oli aktis märgitud 88.000 krooni küttesüsteemi ehitustööde hinnana. Tegelikult küttesüsteemi ei ehitatud. Samuti ei ole aktis märgitud lisatöid 48 900 krooni ulatuses tehtud. Akti summa ei saanud mingil juhul olla suurem kui 501 951, 94 krooni.
9.Kuna kostja akti lepingus ettenähtud vormis ei vaidlustanud, on ta valmis haginõuet tunnistama selles osas, mis vastab lepingule, so 501 951, 94 krooni ulatuses. Seda aga tingimusel, et hageja rahuldab omakorda kostja vastuhagi nõuded. Kostja vastuhagi
10.Kostja palub hagejalt välja mõista leppetrahv summas 520 000 krooni. Leppetrahv on arvestatud 15.oktoobrist 2005 kuni 22.veebruarini 2006. Leppetrahvi summa on igal juhul väiksem kahjust, mida OÜ S tekitas AS-le P seoses tähtaegadest kinnipidamisega. Tellija (K OÜ) nõudel tuli kostjal tasuda ehitustööde lõpetamisega hilinemise eest leppetrahvi summas 1 651 410 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista lisaks leppetrahvile kahjuhüvitis summas 88 956 krooni. Kogu nõue on 608 956 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile.
11.Tingituna asjaolust, et kostja ei andnud hagejale tööde teostamiseks objekti (töömaad) õigeaegselt üle, vaid hilinemisega, ei saanud hageja täita töövõtulepingust tulenevaid kohustusi lepingus ettenähtud ajal. Kostja ei ole esitanud hagejale tööde kvaliteedi, mahu ega ka muu lepingulise tegevuse või tegevusetuse kohta pretensioone. Kostja poolt 45 päeva hiljem saadetud teates väidetavate lepingu rikkumiste kohta ei olnud vastavuses VÕS 644 lg 3 sätestatuga. Kohtu järeldused.
12.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi aga täies ulatuses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt alltöövõtulepingule nr 82/2005 30.05.2005 olid pooled kokku leppinud korterelamuks rekonstrueeritava hoone asukohaga xxx, Tallinn, hoone vee, kanali, sadeveekanali sisesüsteemide ehituse ja hoone küttesüsteemi rajamise koos soojasõlmega.
Vee, kanali ja vihmaveekanalisatsiooni sisevõrkude ehitustööde teostamise lõpptähtajaks oli määratud 16.09.2005 ning küttesüsteemi ja soojasõlme ehitustööd tuli lõpetada 30.09.2005.
13.13.10.2005 sõlmiti alltöövõtulepingule lisa, milles OÜ S kinnitab, et ta ei ole suuteline lõpetama küttesüsteemi ja soojasõlme ehitustöid mingil juhul 15.novembriks 2005. Seoses eelnevaga lepiti kokku, et OÜ S nimetatud töid ei teosta ning AS P sõlmib tööde teostamiseks lepingu uue alltöövõtjaga. Samas jätkatakse lepingulisi töid veevarustuse ja kanalisatsioonitööde osas. Hageja esitas kostjale 22.02.2006 teostatud tööde akti ajavahemiku 01.10.2005 – 21.02.2006. Nimetatud akti allkirjastamisest kostja keeldus, väites, et töid ei olnud tehtud aktis näidatud mahus.
14.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Lepingu punktis 6 on pooled kokku leppinud tööde maksumuses ilma käibemaksuta 1 543 000 krooni, so hinnas, mida pakkus 16.03.2005 OÜ S. Pooled leppisid kokku samuti selles, et ehitustööde maksumus ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist ega muudest teguritest ning lepingu kehtivuse tähtaja jooksul korrigeerimisele ei kuulu. Tööde lepingulist maksumust võidakse muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel enne tööde alustamist. Kostja vastuväide, et hageja küttesüsteemi üldse ei ehitanud on ümber lükatud tunnistaja Marko Loogi ütlusega, kes väitis, et ülemisel korrusel olid mingid küttesüsteemi torud veetud, mida sai kasutada, kuid see oli väga väike osa. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et kostja poolt 13.oktoobrini 2005 teostatud küttesüsteemi ehitustööde maksumus oli hageja poolt näidatust väiksem, loeb kohus hageja nõude põhjendatuks summas 88 000 krooni. Küttesüsteemi kogumaksumus hinnapakkumise ning seega ka lepingu järgi oli 532 044 krooni.
15.13.10.2005 leppisid pooled kokku tööde mahu vähendamises. Alusetu on hageja seisukoht, et tööde mahu vähendamisel ei vähendatud lepingus ettenähtud tööde hinda. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingupoolte puhul on tegemist isikutega, kes on oma majandus- või kutsetegevuses spetsialistid ning on mõistlik eeldada, et nende tahe kokkuleppe sõlmimisel oli suunatud sellele, et hageja lepinguliste kohustuste vähenemisel vähenes sama võrra ka alltöövõtulepingus kokkulepitud tööde hind.
14.Vastavalt hinnapakkumisele on veevarustuse ja kanalisatsiooni tööde maksumus kokku 917 736 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale eelnevalt tehtud tööde eest tasunud 492 350 krooni. Lepingus ettenähtud tööde maksumust veevarustuse ja kanalisatsiooni osas pooled muutnud ei ole. Seega on hageja nõue nimetatud tööde osas põhjendatud summas 425 386 krooni (917 736 – 492 350). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust on põhjendamata nõue lisa tööde eest summas 48 900 krooni. Lisatööde teostamises pooltel kokkulepe puudub ning hageja ei ole ka tõendanud, milliseid lisatöid ta on väljaspool lepingus kokku lepitut teostanud.
15.Vastavalt VÕS §-e 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja keeldus hageja poolt teostatud töid aktsepteerima põhjusel, et töövõttu kuuluvas dokumentatsioonis esines rida puudusi. Tunnistaja AH kinnitas, et objekti üleandmisel olid põhimõtteliselt kõik tööd tehtud.
Seega tuleb ehitise kasutusele võtmisega lugeda hageja poolt tehtud tööd vastuvõetuks ning kostja on kohustatud tehtud tööde eest tasuma. Eelnevast lähtudes on hageja põhinõue põhjendatud summas 513 386 krooni (425 386 + 88 000). Käibemaks summalt 513 386 on 92 409,48 krooni, kokku 605 795,48 krooni.
16.Lepingu punktis 7.4 on pooled kokku leppinud, et arvete tasumisega viivitamisel tasub peatöövõtja alltöövõtjale viivist 0,1 % arve summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% töö lepingulisest kogumaksumusest. Kostja on hageja arve kätte saanud 22.02.2006. Arve tasumine pidi vastavalt lepingu punkt 7.3 toimuma 15 päeva jooksul. Kuna kostja arvet ei tasunud, esitas hageja 18.aprillil 2006 kostjale arve viiviste tasumiseks summas 16 283,08 krooni. Viivis on arvestatud alates 17.03.2006 22 tööpäeva eest. Kohus leiab, et viivis 22 tööpäeva eest tuleb arvestada põhivõlast 513386 krooni, milline moodustab 11 296,52 krooni (0,1 % 513 386-st = 513,39; 513,39 x 22 = 11 294,58; 11 294,58 + 18% käibemaks 2,03). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 617 092 krooni, millest põhivõlg on 605 795,48 krooni ja viivis 11 296,52 krooni.
17.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
18.Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punktis 8.3 on kokku lepitud, et peatöövõtjal on õigus saada alltöövõtjalt leppetrahvi peatüki 3 nõuete mittetäitmise eest 2 000 krooni iga fikseeritud juhtumi eest ja tähtaegade ületamise eest 4 000 krooni päevas. Kostja on hagejale 24.04.2006 saatnud arve, milles nõuab leppetrahvi tasumist tööde teostamise tähtaegade ületamise eest ajavahemikus 15.10.2005 – 10.03.2006 summas 584 000 krooni. Vastuhagis on kostja arvestanud leppetrahvi ajavahemiku 15.10.2005 kuni 22.02.2006, summas 520 000 krooni. Lepingu kohaselt oli vee, kanali ja vihmaveekanalisatsiooni sisevõrkude ehitustööde teostamise lõpptähtajaks 16.september 2005. Pooled on alltöövõtulepingu lisas kokku leppinud tööde teostamise uued tähtajad: - V korruse põrandaaluse torustiku paigaldamine 02.10.2005 - II korruse põrandaaluse torustiku paigaldamine 07.10.2005 - III korruse põrandaaluse torustiku paigaldamine 10.10.2005 - IV korruse põrandaaluse torustiku paigaldamine 15.10.2005 Hageja on lepingu lisas 1 kinnitanud, et on tutvunud olukorraga objektil ja nõus projektis toodud lahendustega.
19.VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
Asjas esitatud tõenditele tuginedes ei nõustu kohus hageja väitega, et tööde teostamine viibis kostjast tingitud põhjustel. Vastavalt lepingu punktile 3.2.13 oli hageja kohustatud teatama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastavate asjaolude ilmnemisest peatöövõtjale kirjalikus vormis töö üldmaksumuse ületamise, kvaliteedinõuetest või teostamise tähtaegadest mittekinnipidamise vajadusest või muudest asjaoludest, mis takistavad töö alustamist, teostamist või lõpetamist. Kui alltöövõtja ei teata peatöövõtjale lepingu kohaselt nimetatud asjaoludest, puudub tal õigus nõuda peatöövõtjalt üle-eelarveliste kulutuste hüvitamist või tähtaegade pikendamist.
20.Kohtule esitatud tõenditest (t.lk 56, 111, 121, 123) nähtub, et pooled on lepingu täitmise ajal esitanud teineteisele mitmeid pretensioone. Kuid samas sõlmiti 13.oktoobril 2005 alltöövõtulepingu lisa, milles OÜ S tunnistab temapoolset lepingu rikkumist küttesüsteemi ja soojasõlme paigaldustööde tähtaegade suhtes ning kinnitab, et ei ole võimeline küttesüsteemi ja soojasõlme ehitustöid lõpetama ka 15.novembriks 2005.
21.Alljärgnevalt analüüsib kohus pooltevahelist kirjavahetust, millest saab kokkuvõttes järeldada, et hageja vastuväide vastuhagile selles, nagu oleks hageja ise oma tegevusega põhjustanud tööde teostamisel tähtaegadest mittekinnipidamise, on alusetu. 09.09.2005 kirjas AS-le P teatab hageja, et vanade seinte lõhkumise ja uute seinte paigaldamise viivituse tõttu ei ole santehnilisi töid võimalik täita lepingus märgitud tähtajal ning palub tähtaja pikendamist 39 kalendripäeva võrra. AS P oma vastuses hagejale 12.09.2005 tunnistab, et hetkel ei ole võimalik teostada torustike paigaldamist juurdeehituse II-IV korrusel. Samas ülejäänud hoone osas on tööfront olemas, kuid OÜ S ei ole siiani sisetöödega alustanud ning eelnevalt paigaldatud I korruse põrandaaluse torustiku ümberpaigaldamist alustas hageja 12.09.2005, mis aga ei ole võimaldanud kostjal siiani ehitada püstikute seinu. AS P on esitanud OÜ-le S pretensioone ka järgnevalt kirjades 14.09.2005 ja 22.09.2005. Viimasest nähtub, et 22.09.2005 seisuga OÜ S töid teostanud ei ole.
22.Alltöövõtulepingu lisas olid pooled kokku leppinud tööde teostamise tähtajad etappidena. Enne põrandaaluse torustiku paigaldamist II-IV korrusel tuli teha hoone vanas osas sadeveepüstikute paigaldamine, kanalisatsioonipüstikute paigaldamine, veetorustike püstikute paigaldamine ja V korruse põrandaaluse torude paigaldamine. Viimaste tööde tegemine ei olnud takistatud, kuid hageja ei teostanud ka neid töid tähtaegselt. 23.09.2005 kirjaga teatas OÜ SOÜ-le P , et viimane ei taganud tööde täitmist, jättes püstikute paigaldamiseks vajalikud avad puurimata. Kostja väidab, et aukude puurimise vajadus tekkis hagejapoolsest tööde tegemata jätmisest ja kostja nõustus neid puurima, et ära hoida veel suuremat viivitust tööde teostamisel. AS P kirjast 14.09.2005 nähtub, et ehitustööde käigus rajatavate korterite torude läbiviikude hülside paigaldamine oli hageja kohustus ning seda kinnitab ka tunnistaja A H .
23.OÜ S esitas 19.10.2005 kostjale pretensiooni, paludes kindlustada õigeaegselt santehniliste tööde läbiviimine. Pretensioonile oli lisatud objektil xxx tehtud fotod, milledel fikseeritud šahti seinte puudumine. Nimetatud pretensioon oli esitatud pärast tööde teostamise lepingulist tähtaega. Kohus leiab, et viide seinte puudumisele on põhjendamata. Tunnistaja R A ütluse kohaselt paiknesid vee- ja kanalisatsioonitorud samas šahtis ventilatsioonitorudega. OÜ E , kes tegi ventilatsioonitöid sai oma
töödega hakkama tähtaja piires. Tunnistaja väite kohaselt ei olnud torude kinnitamine seinte külge otseselt vajalik. Hageja poolt esitatud fotodel tunnistaja kinnituse järgi on näha paigaldatud ventilatsioonitorud ja vee- ning kanalisatsioonitorud, vaatama sellele, et puudub sein. Seega on tõendamata hageja väide, et lepingu mittetähtaegse täitmise põhjustas oma tegevusega AS P.
24.Tunnistaja Y O , kes väidetavalt töötas xxx objekti santehniliste tööde juhatajana OÜ-ga V sõlmitud lepingu alusel, andis üldsõnalisi ütlusi. Tema väidete kohaselt ei saanud töid teha, sest pidevalt muudeti jooniseid. Töid tehti kuid oli ka tööseisakuid. Objektile tulles ei saanud koheselt töödega alustada, töö oli seiskunud 1,5 kuuks. Tunnistaja ei täpsustanud, mis ajal ta objektile tuli, kuid sama äriühingu juhatuse liige P I , väitis, et nad olid objektil esimest korda 2005 märtsi lõpus-aprilli alguses. Samas oli AS P ja OÜ S vahel ehituse alltöövõtuleping sõlmitud 30.mail 2005, millest tulenevalt ei olnudki põhjendatud tööde alustamine enne lepingu sõlmimist.
25.Tunnistaja P I väitis, et faktiliselt sai töid alustada juuli alguses, mis tõendab, et töödega alustamine viibis. Kuna lepingus ei ole fikseeritud tööde teostamise algus, siis tuleb lähtuda sellest, et lepingu allkirjastamisega, tekkis hagejal kohustus leping täita ning kostjal kohustus võimaldada hagejal lepingu täitmine. Kui ka koheselt pärast lepingu sõlmimist, oli OÜ-l S piiratud xxx objektil tööde teostamine, siis ei saa seda asjaolu lugeda kostjapoolseks lepingu oluliseks rikkumiseks, mis välistaks leppetrahvi nõude rahuldamata jätmise. Seda enam, et hiljem on pooled sõlminud lepingu lisa, milles pikendavad tööde teostamise lõpptähtaega, võimaldades hagejal täita oma lepingulised kohustused sama aja kuluga, mis oli esialgselt kokku lepitud. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et AS P leppetrahvi väljamõistmise nõue OÜ-lt S on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja poolt esitatud kahjunõue tuleneb kolmandalt isikult tellitud tööde ja hagejalt algselt tellitud tööde maksumuse erinevusest. Vastuhagi kohaselt oli AS P sunnitud sõlmima lepingu AS-ga E küttesüsteemide väljaehitamiseks pärast seda kui hageja ei suutnud nimetatud töid tähtaegselt täita. Kostja väite kohaselt oli OÜ-ga S sõlmitud lepingus küttesüsteemi ja soojasõlme paigaldustööde maksumus 532 044 krooni ja teise töövõtja puhul 620 000 krooni, so 88 956 krooni võrra kõrgem. Kohus ei nõustu kostja arvestusega. Hageja poolt esitatud hinnapakkumise järgi on küttesüsteemi ja soojussõlme paigaldamise tööde maksumus 625 264 (532 044 + 93 220) krooni, mille järgi on hinnavahe 5 264 krooni. Samas leidis kohus, et hageja oli eelpool nimetatud töid teinud 88 000 krooni ulatuses.
27.OÜ S vastuväide, et kostjal puudub alus nõuda kahju, sest lepingu muutmisel pooled ei näinud ette hageja kohustust katta kolmandalt isikult tellitud tööde hinnavahe, on alusetu. Kostja nõuab hagejalt lepingu rikkumisega tekkinud kahju ning selleks ei ole vajalik poolte eelnev kokkulepe.
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalik lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
28.Antud juhul vähendati poolte kokkuleppel hageja töömahtu põhjusel, et hageja rikkus lepingus ettenähtud tingimusi ning kostja oli suurema kahju ärahoidmiseks nimetatud tööde teostamiseks sunnitud sõlmima asendustehingu kolmanda isikuga. Seega hagejaga sõlmitud lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinna vahe on kostjale tekitatud reaalne kahju. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja ja AS E alltöövõtulepingu sõlmimise ajaks 14.0.2005 oli hageja teostanud küttesüsteemi töid 88 000 krooni ulatuses. Seega osutus AS E poolt teostatud tööde hind kõrgemaks, kui OÜ-ga S kokku lepitud hind alltöövõtulepingus 82/2005. Vastavalt TsMS 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire. AS P on esitanud kahjunõude summas 88 956 krooni, millises summas kuulub nõue rahuldamisele.
29.Kuna pooled on esitanud teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning kostja nõude täielikult, siis teeb kohus tasaarvestuse, mille tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.