Tsiviilasi nr 2-07-49572
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
06.oktoober 2008, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ K (registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi KÜ (registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu võlgnevuse nõudes.
Resolutsioon
Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ K hagi KÜ vastu võlgnevuse saamiseks. 01.10.2008 korraldaval kohtuistungil loobus hageja esitatud nõudest kostja vastu ja teatas, et tasub kostjale õigusabikuluna 2000.00 krooni. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palus tagastada ka 1⁄2 tasutud riigilõivust. Kostja oli menetluse lõpetamisega hageja poolt välja toodud tingimustel nõus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. TsMS § 1741 alusel asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja oli nõus tasuma kostjale õigusabikulud summas 2 000.00 krooni, millega kostja nõustus. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kostja menetluskulud summas 2 000.00 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama sätte lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja nõuab hagis kostjalt töövõtulepingute nr 01/08 ja 01/09 alusel saamata jäänud tasu summas 40 602.90 krooni tasumist. Seega on antud hagi puhul hagi hinnaks 40 602.90 krooni ning vastavalt RLS Lisale 1 tuleb sellise hagihinna puhul riigilõivu tasuda 2 500.00 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool nimetatud summast, see on 1 250.00 krooni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 26.11.2007 riigilõivu summas 441.55 krooni ning hagi esitamisel 2 085.45 krooni (maksekorraldus 31.03.2008), kokku 2 527.00 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 27.00 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 150 lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.