Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. oktoober 2008.a., Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-7870
Tsiviilasi
Osaühingu xxx hagi osaühingu xxx vastu põhivõla 35 366.62 krooni ja viivise 4 633.38 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Vyacheslav Stepanov Hageja lepinguline esindaja Janika Drobot (SA SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja xxx Kostja lepinguline esindaja Riho Viik (OÜ Antoniuse Õigusabi, Kentmanni 8b, Tallinn, elektronpost xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
22. september 2008.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja xxx Hageja lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja seaduslik esindaja xxx Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
Jätta Osaühingu xxx hagi osaühingu xxx vastu põhivõla 35 366.62 krooni ja viivise 4 633.38 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord
Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.10.2008). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
09.03.2007 esitas Osaühing xxx maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingult xxx võlgnevuse väljamõistmiseks. Asi anti 26.11.2007 määrusega üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 17.12.2007 esitati hagiavaldus ja hagi võeti menetlusse 18.12.2007. Hagiavalduse kohaselt väljastas hageja kostjale kaupa saateleht/arvete alusel allkirja vastu. Kostja jättis üheksa esitatud arvet tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 35 366.62 krooni ja viivis 4 633.38 krooni. Kohtuistungil hageja täpsustas hagi ja lisas, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping, mille alusel kaupa kostjale müüdi, kuid leping ei ole säilinud. Kostja on teisi lepingu alusel väljastatud saateleht/arveid tasunud.
Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel puudub võlasuhe. Kostja ei ole hagejalt kunagi kaupa tellinud. Hageja poolt esitatud saateleht/arvetelt ei nähtu, kelle poolt on kaup vastu võetud. Saateleht/arvetel olevad allkirjad ei ole kostja ühegi seadusliku esindaja ega töötaja allkirjad. Hageja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil esitas kostja nõudele osalise aegumise vastuväite.
Käesolevas asjas tuleb kohtul tuvastada, kas poolte vahel on müügileping, kas kostjale on müügilepingu alusel kaup kätte antud ning kas kostja võlgneb hagejale kauba eest 35 366.62 krooni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse tulenevalt VÕS § 9 lg 1 sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väidab, et poolte võlasuhte aluseks oli 2001 või 2002 aastal sõlmitud kirjalik müügileping (t lk 126). Kirjalikku müügilepingut hagejal esitada ei ole. Teistele alternatiivsetele võlasuhte alustele hageja ei ole tuginenud. Väidetava kirjaliku müügilepingu alusel on hageja esitanud kostjale saateleht/arveid nr 4493, 4660, 4802, 4931, 5108, 3375, 3600, 3800, 3998. Kohus leiab, et üksnes arve esitamine ei tõenda kostjal kohustuse olemasolu. Hagejal tulnuks tõendada, et poolte vahel on võlasuhe. Hageja pole esitanud tõendeid, mis tõendaksid poolte vahel müügilepingu sõlmimist. Ainuüksi asjaolu, et kostja on osasid saateleht/arveid tasunud (t lk 78-85, 92-95) ei tõenda, et kostja on seda teinud pooltevahelise müügilepingu alusel. Kostja seaduslik esindaja on istungil selgitanud, mis
asjaoludel on makseid kostja arvelduskontolt hageja kontole tehtud ning pakkunud välja, et kauba saajaks võis olla xxx, kes rentis ruume pagaritöökojana (t lk 122). Võlasuhte olemasolu ei tõenda ka asjaolu, et xxx töötas kunagi kostja alluvuses, kuna hageja pole tõendanud, et just kostja oli teiseks lepingu pooleks. Pole teada, kellele ja kus on saateleht/arvete alusel hageja poolt kaup üle antud ning kas tegemist oli kostja poolt selleks volitatud isikuga. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks osade saateleht/arvete osas. Tulenevalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 1.lause). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et aegumistähtaeg algas kulgema viimase arve maksmisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 09.03.2007. Saateleht/arve nr 4493 maksetähtaeg on 17.11.2003, saateleht/arve nr 4660 maksetähtaeg on 21.11.2003, saateleht/arve nr 4802 maksetähtaeg on 27.11.2003, saateleht/arve nr 4931 maksetähtaeg on 02.12.2003, saateleht/arve nr 5108 maksetähtaeg on 08.12.2003. Kuna kohus pole ülaltoodud põhjendustel tuvastanud pooltevahelise võlasuhte olemasolu, ei ole kohus ka tuvastanud, et pooled oleksid muutnud saateleht/arvete tasumise tähtaegasid. Ka hageja esindaja on kinnitanud, et erikokkuleppeid arve tasumise tähtaja muutmise osas ei olnud. Hageja pole tõendanud aegumise katkemise ega peatumise (väidetav hagi esitamine ja tagasivõtmine) asjaolude esinemist. Seega, lähtudes saateleht/arvetel märgitud makse tähtaegadest, on hageja nõue summas 18 943.62 krooni aegunud ning tulenevalt TsÜS § 144 on aegunud ka nimetatud põhinõudest tulenev viivise nõue. Ülejäänud nõude summas 16 423 krooni ja viivise nõude jätab kohus tõendamatuse tõttu rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.