Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Tsiviilasja number
2-07-39604
Kohtuasi
ROÜ hagi WOÜ vastu 105 131.00 krooni nõudes
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. oktoobril 2008 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Hageja: ROÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) seaduslikud esindajad A P –G ja P I , lepinguline esindaja: Ivo Kallas Kostja: WOÜ (registrikood: XXX asukoht: XXX) seaduslikud esindajad M L ja M P , lepinguline esindaja advokaat Kadri Jõgi 25. august 2008
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta ROÜ hagi WOÜ vastu 105 131.00 krooni nõudes rahuldamata Jätta menetluskulud ROÜ kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hageja OÜ R esitas 29.09.2007.a. kohtule hagiavalduse, milles palus kohtul mõista kostjalt WOÜ-lt (endine Raster Agentuur OÜ) hageja kasuks välja võlgnevus summas 183 750,00 krooni. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tellis hageja kostjalt trükiseid eelnevate läbirääkimiste ja jooniste järgi. Tellitavateks trükisteks olid paberist ümbrikulaadne trükis, mille esipaneelile oli stantsitud lukuauk ja aadressi ava ning kupong. Lisateenusena telliti kupongi personaliseerimine ja personaliseeritud otseposti transportimine Eesti Posti. Kostjaga lepiti kokku, kuidas töö välja peab nägema (kupong on ümbrises lahtiselt ja kergesti välja võetav, et ümbrise ääred on kokkuliimitud ja perforeeritud). Vastavalt saabunud joonisele, korrigeeris hageja kujundust, tellitud töö läks tootmisse ja viidi 12.12.2006 Eesti Posti. 15.12.2006 informeeris klient Sampo Pank AS hagejat, et saadetud otseposti personaliseerimisel on tekkinud viga, nimelt kogu otseposti personaliseeringu esimeses reas (nimi + perekonnanimi) oli puudu 5 tähekohta, olenemata nimede pikkusest. Näiteks: EP(kupongil O ), GS(kupongil RI S
) jne. Hageja informeeris sellest koheselt kostjat. Samal päeval sai hageja vastuse kostjalt, kus ta vabandas ja tunnistas, et töö on ebakorrektne ja hageja kliendi Sampo Pank AS-i mainele kahju tekitav ja absoluutselt kindlasti kompenseeritav. Lisaks eelmainitud probleemile, tuvastas tellija otseposti kätte saades, et töövõtja on omavoliliselt muutnud otseposti formaati, millest tellijat ei informeerinud. Lisaks ei saanud kupongi ümbrisest kätte, sest kuigi tellija oli saanud töövõtjalt joonised ja korrigeeris oma trükifaile, oli liim siiski kupongi ümbrise külge kinni kleepunud. Seega sai tellija klient trükise, mis ei vastanud oma mõõtudelt, kvaliteedilt, ideelt ja oli lisaks kõigele valesti ka personaliseeritud. 18.06.2008 hagiavalduse täpsustuses vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet 183 750,00 kroonilt 105 131,00 kroonile. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejale ebakvaliteetsest tööst alljärgnev kahju: Tellija kliendi Sampo Pank AS otsuse kohaselt, saadeti välja kogu otseposti saanud klientidele Sampo blanketil vabanduskiri, kus selgitati vea tekkimise põhjuseid. 20.12.2006 saatis tellija pangale vabanduskirja algteksti, Sampo Pank AS kaasas probleemi lahendamisse vea parandamiseks kolmanda ettevõtte AS-i I. AS-ilt I telliti 14 067 vabanduskirja, mis postitati Eesti Posti kaudu ebakvaliteetsed trükiseid (isiku ees- ja perenimi trükitud valesti) saanud isikutele, et vähendada hagejale ja kolmandatele isikutele tekkivaid kahjusid. Sampo pangale tekitatud lisakulu vabanduskirja väljasaatmise eest oli 84 632,23 EEK+18% km, kokku 99 866 EEK, samas summas esitas Sampo Pank ka tellijale kompensatsiooninõude. Nimetatud tellimus oli suunatud kahjude ärahoidmiseks või vähendamiseks ning hageja on nimetatud kulud kandnud. Hageja oli vabanduskirjade adresseerimiseks, kujundamiseks ja tööde organiseerimiseks, et vabanduskirjad võimalikult kiiresti adressaatideni jõuaksid, rakendama oma töötajaid ning seda ka väljaspool tööaega. Kostja veast tulenev hageja lisatööjõukulu moodustas koos maksudega 33 884,00 krooni. Hagiavalduse täpsustuses vähendas hageja kahju nõuet kostja vastu tööjõukulude osas ning nõudis kostjalt seoses kahju tekitamisega kantud tööjõukulusid summas 5 265 krooni, milline summa tasuti hageja tootmisjuhile RMle lisatasuna Sampo Freestyle projekti lisatööde eest. Hageja ei esitanud hagiavalduse täpsustuses enam maine kahjustamisest tingitud saamata jäänud tulu 50 000,00 krooni nõuet. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleks jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: hageja ei andnud võimalust rikkumise heastamiseks; väidetava kahju ja rikkumise vahel puudub põhjuslik seos; väidetav kahju ei olnud ettenähtav; väidetav kahju on tõendamata; hageja ei ole käitunud heas usus; hagejal ei ole tegelikult kahju tekkinud. Vastuväidetes võttis kostja omaks, et tellimuse täitmisel tehti reklaamtrükiste personaliseerimisel hagis märgitud viga, kuid töö teostati ning sisuline tulemus saavutati. Trükitud reklaami sõnum oli selge, jõudis kõikidele aadressidele, kuhu oli suunatud, kuid võis segadust tekitada juhul, kui vastaval aadressil elas mitu isikut, kes olid Sampo panga kliendid, kuid ei omanud Freestylekaarti. Kohe pärast rikkumisest teadasaamist, s.o. enne vabanduskirjade koostamist ja väljasaatmist hageja poolt, tegi kostja hagejale heastamisettepaneku, millest kostja loobus. Hageja ei ole tasunud kostjale töö teostamise eest esitatud arvet summas 51 079,80 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja on saanud sellest projektist kahju asemel kasu 5051,75 krooni, kuna on saanud Sampo pangalt kostjale maksmata summa 51 079,80 krooni kui ka preemia, mis vastavalt hageja teenuste hinnakirjale on 15%. Seega on Sampo pank on hagejale tasunud selle projekti eest 58 741,75 krooni (51 079,80 x 15%), samas on hageja võimalik nõue 53 690 krooni.
Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tellis töövõtulepingu alusel kostjalt paberist ümbrikulaadsed trükised, mille esiplaanil oli stantsitud lukuauk ja aadressiava, kupongi ning lisateenusena kupongi personaliseerimise ning personaliseeritud otseposti transportimise AS-le Eesti Post. Tellitud kupongide sisuks oli Sampo pangas läbiviidava kampaania reklaam, mille eesmärgiks oli Sampo panga klientidele Freestyle-kaardi väljastamine. Vastavalt kupongil esitatud reklaamitekstile oli kupongi saajal võimalus vormistada endale Freestyle-kaart Sampo panga kontoris. Kampaania oli kehtiv kõigile, kes olid Sampo panga kliendid, kuid kellel polnud veel Freestyle kaarti. Vaidlust ei ole selle üle, et tehtud töö oli ebakvaliteetne st. kupongi personaliseerimisel esines viga, mille tõttu jäid isikute, kellele reklaam oli suunatud, nimedest puudu esimesed viis tähemärki, et trükise formaat erines tellitust ning, et kupong oli kleebitud ümbrise külge. Vaidlus on selle üle, kas kostja tekitas hagejale ebakvaliteetse tööga kahju, kas ta peab hagejale kahju hüvitama ning kahju suuruse üle. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusega alates 18.-st detsembrist 2006 on tõendatud, et hageja informeeris kostjat tellitud töö puudustest e-kirjaga 18.12.2006. Puudustele viitavasse kirja oli kopeeritud lõik hagejalt töö tellinud AS-i Sampo pank kirjast, millest nähtuvalt oli pank otsustanud, et töö parandamiseks tellitakse vabanduskirjad, milles selgitatakse panga klientidele, millised isikud olid reklaampakkumise adressaatideks. VÕS § 646 lg 1 ega 2 alusel kostjale uue töö tegemise või parandamise nõuet ei esitatud. Kostja pöördus pärast rikkumise teate saamist oma 18.12.2006 e-kirjas hageja poole heastamise ettepanekuga, mille kohaselt ta oli nõus nii uue töö tegemisega kui ka vabanduskirjade saatmisega jäädes ühtlasi ootama hageja ja AS-i Sampo panga vastavaid ettepanekuid. 19.12.2006 vastuskirjas on hageja jätnud kostja ettepaneku vastu võtmata ning teatanud, et Sampo pank saadab vabanduskirjad, mis trükitakse Eestis oma klientidele ilma kupongita ja tellib vabanduskirjade personaliseerimise AS-ilt I, kusjuures kulud tuleb kanda kostjal. Ühtlasi tehti kostjale ettepanek kompenseerida mingi osa esitatud arvest.
vabanduskirja teksti koostamise ja Sampo pangale edastamise eest. Samas on see vastuolus kohtule esitatud juhatuse otsusega, mille kohaselt maksti RM lisatasu 5 260 krooni 2006a. detsembri projektitulemuste ning Sampo Freestyle otsepostituse projekti lõpuleviimise lisatööde eest. Võttes arvesse, et nn. Freestyle projekt oli kaheosaline, siis ei ole eristatav, kas projekti lõpuleviimise lisatööd puudutasid esimest pakkumist, kus esines praaktööd või teist pakkumist, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks pidi ta RM ühe vabanduskirja teksti koostamise ja pangale edastamise eest maksma 5 260 krooni, sest tehtud töö hulk ja selle eest makstud tasu on ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Tõendamata on väited töötamise kohta nädalavahetustel, õhtusel ajal või töötaja poolt ületundide tegemine. Kuna esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli RM kogu Freestyle projekti läbiviimise eest makstud tasu, ei ole võimalik hinnata kas vabanduskirja eest makstav tasu oli vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes kogu projekti eest makstud tasuga. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole saadud teenuse eest kostjale tasunud. Seega on hageja säästnud kostja arvel 51 079,80 krooni. Puuduvad tõendid ja väited, et hageja tasu sellelt projektilt oleks vähendatud, mis tähendab, et Sampo pank on tasunud hagejale nii kostjale maksmata summa 51 079,80 krooni kui preemia, mis vastavalt hageja teenuste hinnakirjale on 15%. Seega on Sampo pank hagejale tasunud projekti eest 58 741,75 krooni ning lisaks ei ole hageja kostjale teenuse eest midagi tasunud. Arvestades eeltoodut puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest hageja ei ole kahju saanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ROÜ hagi WOÜ vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.