Harju Maakohus
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Määruse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2008 .a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-3863
Tsiviilasi
xxx (endine xxx) hagi xxx vastu võla 7 886,07 krooni nõudes
Menetlustoiming
hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja xxx (registrikood xxx, xxx); Hageja esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn); Kostja xxx (isikukood xxx, surnud xxx).
25.06.2005 esitas xxx (endine xxx) hagi xxx vastu võla 7 886,07 krooni nõudes. Eelmenetluses ilmnes, et kostja on surnud 24.12.2005. Tsiviilasjas on menetlus peatunud seoses kostja kindlakstegemiseni 24.12.2005 surnud kostja xxx suhtes.
surmaga,
kuni
õigusjärglase
28.03.2006 e-kirjaga on kohus palunud hageja esindajal esitada kohtule seisukoht menetluse jätkamise osas kümne päeva jooksul kirja saamisest. 17.04.2006 on hageja esindaja esitanud kohtule taotluse menetluse peatamiseks. 24.04.2008 kirjaga kohustas kohus hagejat selgitama välja kostja üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku ja teatama
sellest kohtule esimesel võimalusel. Samuti kohustas kohus hagejat veelkord 30.05.2008 kirjaga teatama kümne päeva jooksul arvates kirja saamisest kostja asendamisest või hagist loobumisest. Kohtu kirja on hageja esindaja kätte saanud 05.06.2008. Hageja ei ole tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hagejal on õigusjärgluse kindlakstegemiseks aega olnud üle kahe aasta.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus peatunud seoses kostja surmaga, kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni 24.12.2005 surnud kostja xxx suhtes. Hageja esindaja ei ole käesoleva ajani kohtule seisukohta avaldanud õigusjärgluse küsimuse lahendamise osas. Kohus leiab, et rohkem, kui kaks aastat on olnud piisavalt pikk aeg hageja esindaja poolt xxx õigusjärglase kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et on ära langenud asjaolu, mis on tinginud menetluse peatamise, kuna nimetatud tsiviilasjas ei ole kindlaks tehtud kostja õigusjärglus, mistõttu uuendab kohus käesolevas asjas menetluse TsMS § 361 lg 1 järgi. xxx õigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes 24.12.2005. Pärast seda kuupäeva ei saa xxx enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilprotsessis. Kuna ei ole kindlaks tehtud kostja xxx pärijate ringi ja puudub õigusjärglus, ei saa xxx olla pärast surma tsiviilprotsessis kostjaks ning ei ole võimalik, et poolte vahel on vaidlus TsMS § 1 mõistes. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 205 lg lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja. Pooleks saab tsiviilkohtumenetluses olla vastavalt TsMS § 201 lg-le 1 ja 2 üksnes isik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 lg-le 2 algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Käesolevas asjas on kostjaks isik, kes on surnud peale hagiavalduse menetlusse võtmist ning kelle suhtes ei ole kindlaks tehtud õigusjärglust. TsMS § 423 lg 1 p 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja kohta ning see ei ole õnnestunud ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel jätta läbivaatamata.
Sirje Õunpuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.