Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-52940

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 04.08.2008.a kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks Kohus on proovinud hagiavaldust koos lisadega kostjale isiklikult üle anda mitmel korral, kuid see ei ole olnud võimalik. Hagiavaldust koos lisadega pole olnud võimalik üle anda ka TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Kostja hagiavalduses näidatud aadressile XXX Tallinnas saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Sama aadress on kostja elukohaks registreeritud ka rahvastikuregistri andmebaasis ning 29.08.2007.a. on kostja Kodakondsus- ja Migratsiooniametist isikutunnistuse taotlemisel märkinud oma elukohaks sama aadressi. Vastavalt TsMS § 326 lg 1 loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Eeltoodu alusel kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga aadressil XXX Tallinnas ning teavitas kostjat, et loeb dokumendid kättetoimetatuks postitamisest (postitempel ümbrikul) 3 tööpäeva möödumisel. Hagi koos lisadega on Kentmanni kohtumajast välja saadetud kostja Rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile XXX Tallinnas 04.09.2008.a. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 10.09.2008.a ning vastamise tähtpäev saabus 25.09.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid SMS L OÜ ja kostja 23.08.2006.a. laenulepingu nr 19944. SMS L OÜ loovutas oma nõude hagejale 06.12.2006.a. Kostja võlgnevus hageja ees on 11 685,00 krooni, millest põhivõlgnevus on 1000,00 krooni, intress 5990,00 krooni, viivis 2845,00 krooni, leppetrahv 500,00 krooni ning nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1350,00 krooni. Hagiavalduses palub hagejal kohtul välja mõista nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena 1500,00 krooni. Hagiavalduses on toodud nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude arvestus vastavalt lepingu punktidele 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3. Hageja on arvutanud sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 150,00+350,00+1000,00= =1500,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.1 on sätestatud, et nõudekirja väljastamisel Laenusaajale on leppetrahv 150,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.2 on sätestatud, et korduva nõudekirja väljastamise puhul Laenusaajale on leppetrahv 200,00 krooni lisaks Lepingu punktis 12.2.1 sätestatule. Seega on leppetrahv esmase ja korduva nõudekirja väljastamise eest 150+200=350 krooni. Hageja on aga esitanud arvestuse 150+350 krooni ehk esmase nõudekirja väljastamise eest nõutakse 150 krooni ning korduva nõudekirja väljastamise eest teistkordselt 150 krooni lisaks lepingu punktis 12.2.2 sätestatud leppetrahvile. Kohtu hinnangul nõuab hageja seega esmase nõudekirja väljastamise eest

2-08-52940 leppetrahvi kaks korda. Kohus palus hagejal oma nõuet sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise arvutamise osas täpsustada 15 päeva jooksul asja menetlusse võtmise määruse kättesaamisest arvates. Hageja kohtule täpsustatud nõuet ei esitanud. Seega lähtub kohus oma varasemast hinnangust ning mõistab nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena kostjalt välja mitte 1500,00 krooni vaid 1350,00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.