Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 10.04.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja käendajaks kostja poolt võetud õppelaenule. Kuna kostja jättis õppelaenu tasumata, siis vastavalt Viru Maakohtu määrusele 26.04.2006. a maksis hageja kostja eest õppelaenu ja kohtukulusid summas 10 589.58 krooni. Hageja palub VÕS § 152 ja 628 lg 2, 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 589.58 krooni. Kostja vastus Kohtule 12.05.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjani ei ole jõudnud pangateatised võlgnevuse kohta. Kostja ei olnud teadlik, et haridus- ja teadusministeerium kostja eest võlgnevuse tasus kuni kostjani jõudis kohtumäärus Viru Maakohtust 30.11.2005. a. Tahtlikult kostja õppelaenu tasumata ei jätnud. Hageja ei edastanud kostjale pangateateid. 2002. a detsembris kontakteerus hageja perekond telefonitsi kostja perekonnaga ja tundis huvi, millal tasun oma laenu, sest hageja perekond saab pangast teateid. Pangateatest alates üritas kostja oma kohustust täita, kuid kostjal ei olnud vahendeid tasumiseks. Eestis ei õnnestunud tööd leida. Koolist lahkumise põhjus ei olnud vabatahtlik. Seoses sellega, et kostja elas hageja juures ei olnud kostjal võimalik õppida. Alati oli mingeid kohustusi ja toimetusi, õppimine jäi tahaplaanile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 12.10.2001. a sõlmisid AS Hansapank ja kostja õppelaenu lepingu nr 01-083366-OL, mille alusel kostja sai laenu 15 000 krooni. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmiti 13.03.2002. a käendusleping hagejaga. Hageja tasus vastavalt Viru Maakohtu määrusele 26.04.2006. a kostja eest õppelaenu ja kohtukulusid summas 10 589.58 krooni. Kostja ei eita, et hageja on kostja eest kohustuse täitnud. Samas leiab kostja, et ei ole kohustatud hagejale võlgnevust tasuma, kuna kostjani ei jõudnud pangateated võlgnevuse kohta, kostja on ülalpeetav ning tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Tulenevalt VÕSRakS §-st 11 tuleb käendaja ja kostja omavahelise suhte hindamisel lähtuda enne

mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kokkulepet sõlmides oli hageja tahe suunatud siiski sellele, et tema tagasinõudeõigus säilib. Käendajal ei ole kohustust võlausaldajale täites isiklikku huvi täitmise vastu, mistõttu peab kokkuvõttes täitma kohustuse just põhivõlgnik. VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Lisaks käendajale üleläinud regressnõudele põhikohustuse osas tekib käendajal VÕS § 69 lg 5 alusel õigus nõuda põhivõlgnikult ka kohustuse võlausaldajale täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Seega on õiguslikult põhjendatud ka Viru Maakohtu menetluses hageja poolt kantud kohtukulude väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 10589.58 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h riigilõivu 1 000 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.