2-08-8080/1 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-08-8080 mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 03.03.2008.a esitas AS E kohtule hagi IT`i ja TT`i vastu 57 117,60 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (kui laenuandja) ja kostja IT (kui laenusaaja) 15.06.2007.a laenulepingu nr 19692. Laenulepingu alusel laenas hageja IT`ile 50 000,00 krooni, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 14.06.2012.a. Lepingu punkti 2.3 järgi oli intressimäär 14 % aastas ja maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 15. kuupäev. Laenulepingu tagatiseks on 15.06.2007.a sõlmitud tähtajatu käendusleping kostja TT`iga vastutuse rahalises maksimumsummas 60 000,00 krooni. Käenduslepingu punktist 3 tulenevalt vastutab käendaja ka tagajärgede eest, mis tulenevad hageja ja laenusaaja vahelise laenulepingu ülesütlemisest. Alates septembrist 2007.a. tekkisid kostjal IT`il viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel. Vaatamata hageja saadetud võlateatistele võlgnevust hagejale ei tasutud. Laenuleping on loetud üles öelduks alates 20.12.2007.a. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 57 117,60 krooni (sh laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 48 830,37 krooni, intress 3 741,22 krooni, viivitusintress 3 488,01 krooni, leppetrahv koos dokumendi koostamise tasuga 900,00 krooni ning muud pangateenused 79,00 krooni). Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv summas 2 750,00 krooni. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale IT`ile hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 06.04.2008.a kostjate eluruumis IT abikaasale TT`ile, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale TT`ile 06.04.2008.a isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

2-08-8080 vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 57 117,60 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks 2 750,00 krooni (s.o riigilõiv). Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 2 750,00 krooni.