Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XOÜ 07.03.2005. a laenulepingu nr 07.03.2005/03,

mille kohaselt sai kostja laenu summas 9 690.- krooni kohustusega tagastada laen hiljemalt 07.06.2005. a. Laenulepingu punkti nr 3.1.3 kohaselt kohustus kostja tähtajaks tasumata summalt tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud. 28.06.2007. a müüs XOÜ müügilepingu nr 029-07 alusel nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. 28.06.2007. a saatis hageja kostjale võlateatise nr 131 ja kohustas kostjat tasuma võlgnevus hiljemalt 09.07.2007. a. Kostja hageja ees kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise seisuga 9`690.- krooni, millelt hageja on arvestanud viivist 57`210.- krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 66`900.- krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulu riigilõiv 3 750.- krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist). Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 3`750.- krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.