Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostjal oli sõlmitud 23.10.03 leping nr 2 TAS-ga, millega osutas TAS-le konsultatsiooniteenust ja millega kostja organiseeris AS E töökorraldust (müügi-, logistika-, klienditeeninduse ja marketingi valdkond). Selle lepingu täitmiseks oligi sõlmitud hageja ja kostjavaheline ülalmainitud leping (24.10.2003 koostööleping nr 2). Hageja ja kostjavahelise lepingu p 3 järgi teostati lepingujärgseid töid 01.11.2003-31.03.2004. Leping lõpeb tulemuslikkuse hindamisega ja kokkuleppe järgi tulemustasu maksmisega 2 tööpäeva jooksul peale AS E/TAS-lt, (sõltuvalt kumb ettevõte teostab makse) vastava tasu laekumist kostjale. Kostja pidi lepingu 4.2. järgi tasuma lepingu lõppemisel hagejale tulemustasu. Tulemustasu eesmärgi täitmise eest vähemalt 90% ulatuses oma 200000 krooni + käibemaks tingimusel, et AS E /AS T(sõltuvalt kumb maksab) täidab oma lepingulisi kohustusi kostja ees. TAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 4.2 sätestab, et tulemustasu eesmärgi täitmise eest vähemalt 90% ulatuses on 400000 kr + käibemaks, mis tuleb kostjale tasuda 30.01.2005 hiljemalt. Lepingu järgi kohustus TAS tasuma kostjale lepingu graafiku järgi 60000 kr+ käibemaks ja siis tulemustasu 400000 kr + käibemaks, mille laekumisest alates tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu 200000 kr + käibenaks tasumiseks. TAS eest on kostjale tasutud lepingu järgi 400000 kr+ käibemaks 2005.a. aprilli lõpus ja seda mahus 1000000 krooni. Hageja ja kostjavahelise lepingu järgi tuleb kostjal seega hagejale tasuda 200000 krooni + käibemaks 2 tööpäeva jooksul arvates raha laekumisest. 18.05.06 seisuga võlgneb kostja hagejale 200000 kr + käibemaks , kokku 236000 krooni, mille kohta väljastas hageja arve nr 038 18.05.2006 tähtajaga 22.05.2006. Kostja ei ole vaatamata pretensioonile 24.05.2006 märgitud rahasummat tasunud. Hageja palub välja mõista võla 236000 krooni. Kostja on viivituses alates 23.05.2006. Hageja nõuab viivist VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras, mis on 01.01.2006-30.06.2006 9,25%, 01.07.2006 alates 9,75%. Viivis seisuga 10.10.2006 on järgmine: 23.05.2006-30.06.2006 2272,15 krooni, 01.07.0610.10.06 6367,15 krooni. Hageja palub välja mõista viivise summas 8639,86 krooni ja alates 03.10.2006 edaspidi viivis seaduses sätestatud määras. 02.05.2007 täpsustas viivisenõuet (lk 131) ning vaidles kostja vastuväidetele vastu. Hageja märkis, et 29.09.05 ja 05.12.2005 tasus OÜ V kostjale 2 korda 236000 krooni selgitusega arve nr 13 13.09.05 ja nr 21 30.11.05. OÜ V i kaudu toimuski kostjale lepingu 24.10.03 alusel tulemustasu maksmine. OÜ V oli E(alates 31.01.06 AS E) enamusaktsionär (69,81%) ning AS E töökorralduse organiseerimiseks sõlmiti pooltevaheline leping ja kostja ning AS T vaheline leping. Ei ole oluline, kes reaalselt tegi raha ülekande kostjale, mida võimaldab kostja ja AS T vahelise lepingu p 4.2. Asjaolu, et raha maksis AS E enamusaktsionär ei tähenda, et hagejal poleks õigus kostjalt tasu saada. Lisaks märkis hageja, et tulemustasu saamiseks ei olnud vaja seda, kas tulemus saavutati või mitte, tulemustasu maksmises lepiti kokku et see makstakse välja igal juhul, vaatamata sellele kui ettevõtte omanikud ei investeeri lubatud määral ja see saab takistuseks eesmärgi täitmisele. Tulemustasu makstigi välja. Vastuväites kostja täiendavale vastusele märkis hageja, et OÜ V maksis kostjale 2 korda 238000 krooni just kostjaga AS T vahelise lepingu järgi ja selleks , et V OÜ saaks märgitud rahasumma ära tasuda, vormistati /raamatupidamislikult/ tegelikult leping OÜ-ga V 24.05.05 ja selle lepingu alusel tegelikult täiendavaid töid ei teostatud, nimetatu on näha ka lepingust. Tulemustasu saamiseks ei pidanud olema lepingus märgitud formaalsed kriteeriumid täidetud. 2005a. alguses (vastav nõupidamine Paides, kus osales hageja, kostja juhatuse liige AM, AS T AS juhatuse liige R. P , U. L ja AS E nõukogu liige M. M ) lepiti kokku, et tulemustasu 400000 kr makstakse välja ja maksmine toimub aasta pärast. Seega leppisid osapooled kokku , et tulemustasu maksmise eeldus loetakse saabunuks. Otsuse põhjuseks oli asjaolu, et ettevõtte omanikud ei investeerinud lubatud määral, suleti üks tehas, mis tõi kaasa täiendavaid koondamisi

ning see sai takistuseks algselt seatud eesmärgi täitmisele. Oluline ei ole seega, kes AS-le T raha üle kandis ega see, kas eesmärk saabus formaalselt, oluline on, et AS-le T tulemustasu tegelikult maksti. Hageja palub kostjalt välja mõista võla 236000 krooni ja viivise kokku mõista kuni hagi esitamiseni välja 18411,83 krooni ja alates 03.10.06 seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ühtne tekst esitatud 10.01.08 (lk 170-178) Tõendid: R. Puhki e-kiri hagejale 15.05.2006 , hageja ja kostjavaheline leping nr 2 24.10.203, kostja ja AS T vahel sõlmitud leping nr 2, hageja arve kostjale 038 18.05.2006 236000 krooni, pretensioon kostjale, hageja taotlusel kohtu nõudel esitatud kostja pangakonto väljavõtted, tunnistaja R P ütlused, TAS registriandmete väljavõte, AS E registriandmete väljavõte, ME ütlused, Oü V registriandmete väljavõte, hageja järelpärimine AS-le E, V. V vastus hagejale, AS E juhttöörühma koosoleku protokollid 2003.a. Kostja vastuväited hagile TAS ei ole 24.10.2004 sõlmitud lepingu alusel kostjale tulemustasu maksnud. Lepingu järgi pidi TAS tasuma kostja osutatud teenuste eest 01.11.2003-31.03.04 tulemustasu 400000 krooni + käibemaks üksnes juhul kui on saavutatud tingimuseks seotud eesmärgid: 1) aastane käibekasv 10% ning 2) 7000000 kr kasumist enne investeeringuid ning nõukogu kulusid. Kostja teotas lepingu alusel kõik tööd kuid kokkulepitud tingimused tulemustasu maksmiseks jäid täitmata, mistõttu TAS-l puudub alus tulemustasu maksmiseks ja seda ei ole kunagi tasutud. Kostja ei saanud tulemustasu ja hagejal puudub õigus saada tasu. R. Puhki e-kiri on eksitav, kostja ei ole saanud ei AS-lt T ega ka AS-lt E 24.10.04 sõlmitud lepingu alusel tulemustasu mitte ühtegi krooni. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja täpsustas oma vastuväiteid hagile ( lk 149). Tulemustasu maksmine kostjale oli sõltuvuses eesmärgi saavutamisest (leping AS-ga T) ning hagejal oli õigus saada tulemustasu vaid siis, kui ETK Leib/AS T täidab oma kohustused kostja ees. Leping hageja ja kostja vahel on otseses seoses lepinguga, mis on sõlmitud kostja ja AS T vahel. Mainitud tulemustasu ei ole kostjale makstud, tulemustasu maksmise eeldused ei ole täitunud/täidetud, sisuliselt on hageja seda möönnud oma 02.06.07 täpsustuste p-s 8. Ei ole õige, et V i makstud rahasummat saab lugeda tulemustasu maksmiseks kostja ja AS T vahel sõlmitud lepingu järgi. Kostjal oli sõlmitud OÜ-ga V leping (nr 3) 24.5.05 tööde tegemiseks perioodiks juuni 2005 kuni oktoober 2005 ja sellel puudub seos hageja ja kostja vahelise lepinguga. Hageja viidatud OÜ V tehtud maksed (2 korda 236000 kr) on tehtud 3. lepingu täitmisena ja selle järgi ei saa hageja nõuet esitada. Märgitud rahaülekanded vastavalt 3. lepingu tingimustele. Lepingu tingimusi tulemustasu maksmiseks ei ole kunagi muudetud. R. Puhk kinnitas, et täiendavaid kokkuleppeid ei ole AS Tja kosja vahel, seda ei väida ka kostja, ent kostjal on leping OÜ-ga V , kes tasus raha kostjale. Ei ole õige, et OÜ V poolt kostjale tasu maksmine on käsitletavad AS T/AS E asemel raha maksmisega kostjale, on paljasõnaline ja vastuolus kostja ja OÜ v vahel sõlmitud lepinguga ja õigussuhtega. Lõplikud vastuväited vormistatud 11.02.08 ( lk 185-187). Tõendid: tugines hageja esitatud tõenditele, koostööleping 24.05.05 Aja V OÜ vahel (lk 152) , tunnistajate J. M ja V. V ütlused. Kohtu põhjendused VO ja AOÜ sõlmisid 24.10.2003 koostöölepingu nr 2. Hageja pidi osutama kostjale konsultatsiooniteenust, mille raames organiseeriti AS-i E töökorraldust (müügi-, logistika-, klienditeeninduse ja marketingi valdkonnas). Hageja täitis kostja ees oma lepingust tulenevad kohustused. Kostjal oli sõlmitud 23.10.03 leping nr 2 T AS-ga, millega osutas kostja TAS-le konsultatsiooniteenust ning millega kostja organiseeris AS E töökorraldust (müügi-, logistika-,

klienditeeninduse ja marketingi valdkond). Selle lepingu täitmiseks oligi sõlmitud hageja ja kostja vaheline ülalmainitud leping (24.10.2003 koostööleping nr 2). Hageja ja kostja vahelise lepingu p 3 järgi teostati lepingujärgseid töid 01.11.2003-31.03.2004. Nende asjaolude üle puudus vaidlus, seega on märgitud asjaolud tõendatud. Vaidlus tekkis selle üle, kas hagejal on õigus saada tulemustasu lepingu järgi, kas tulemustasu on kostjale makstud ja kas eesmärk, mille alusel pidi tulemustasu maksma, ka tegelikult pidi saabuma. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 6 alusel võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhetest kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud hageja ja kostjavahelise lepingu p 4.2 järgi lõpeb leping tulemuslikkuse hindamisega ja kokkuleppe järgi tulemustasu maksmisega 2 tööpäeva jooksul peale AS-lt E või TAS-lt vastava tasu laekumist kostjale. Selle sama lepingu järgi pidi kostja tasuma lepingu lõppemisel hagejale tulemustasu ja seda eesmärgi täitmise eest vähemalt 90% ulatuses 200000 krooni + käibemaks tingimusel, et AS Evõi AS T täidab oma lepingulisi kohustusi kostja ees. Nii hageja ja kostja vahelise lepingu kui ka kostja ja TAS vahelise lepingu p 4.2 sätestab, et tulemustasu arvestatakse eesmärgi täitmise alusel, milleks on AS E 2004.a. käibekasv 10% aastas ja 7000000 krooni kasumit enne investeeringuid ning nõukogu kulusid. Mõlemate lepingute p 4.2 järgi oli siis kui eesmärki täidetakse vähemalt 90% ulatuses, ette nähtud tulemustasu ja hagejale vastavalt 200000 kr + käibemaks samal ajal kui kostjal oli endal õigus oma lepingupartnerilt saada vastavalt 400000 kr + käibemaks. Eeltoodust järeldub, et lepingus endas oli kindlaksmääratud tulemustasu maksmise eelduseks olevate asjaolude saabumine, milleks oli AS E2004.a. käibekasv 10% aastas ja 7000000 krooni kasumit enne investeeringuid ning nõukogu kulusid ja kui seda täidetakse vähemalt 90% ulatuses, tekib kostjal ja hagejal tulemustasu õigus. Järgnevalt vaatlebki kohus küsimusi, kas pooled on kokku leppinud, et tulemustasu makstakse sõltumata eesmärgist ja selle saabumisest, st kas pooled on muutnud lepingu tingimusi ning kas OÜ V e. kolmas isik on maksnud kostjale tasu kostja ja AS T vahelise lepingu (leping 24.10.2003 tööde eest 01.11.2003-31.03.04) järgi. VÕS § 13 lg 1 alusel võib lepingut muuta poolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud alusel ning lg 2 alusel kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Pooltevahelisest lepingust ja kostja ning AS T vahelisest lepingust ei nähtu, et selle muutmiseks on vajalik oleks poolte kirjalik kokkulepe. Tunnistaja R. P kes oli AS Tjuhataja, ütluste kohaselt pidid TAS maksma lepingu järgi 600000 krooni ning ülejäänud 4000 00 krooni tasumist ei tea ta rääkida, kuna ei olnud sellega seotud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et tema 2005.a. kohtumist, kus osalesid hageja, M , ei mäleta, samuti ei mäleta, mis seal räägiti, samuti ei tea rääkida töö tulemuslikkuse kohta, võib oletada, et tulem ei olnud see, mis pidi olema. Tema e-kirjas 15.05.06 (lk 11), mis ta saatis hagejale, on märgitud, et 1 miljon krooni on makstud, kuid selgitas istungil, et seda, mille eest 1 milj. krooni maksti, ta ei tea, kuna tema asi ei olnud selgitada, milliste teenuste eest tuli tasuda. Tunnistaja ütluste kohaselt osales vaidlusaluses suhtes AS T kui garant või kui krediteerija. Veel ütles ta, et

ta ei tea Paides antud lubadustest, samuti ei tea ta kas E võttis vastu lepingu punktis 4.5 (kostja ja TAS leping tlk 9-10) märgitud otsuseid, samuti selgitas, et ta ei tea, et talle oleks antud korraldus lisaks 600000 krooni tasumisele tasuda ka veel 400000 krooni, samuti ei olnud tal infot, milline võis olla AS E käibekasv. Tunnistaja M. M /M /, kes on OÜ V üks omanikke, teada on V OÜ tagastanud AS-le T raha, mis TAS maksis A K ja TAS pidi krediteerima teenuse saamist A K . Samas märkis tunnistaja, et boonustasude maksmist ei ole arutatud koosolekutel, arutati küsimust sellest, kas E on jõudnud seisu, mida loodeti, kuid sellist seisu ja sellist kasumit nagu loodeti ei saavutatud, boonustasusid, lisatasu ei makstud ja seda aktsepteeris ka AM. Seda, et Aja VO lepingut täitsid, teadis tunnistaja, kuid kuna oodatud tulemit E ei saavutanud, siis ei selle tõttu ei makstud tulemustasu. Eeltoodud tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et märgitud tunnistajate ütlustest järeldub, et vaidlusalustes, eelkõige aga kostja ja TAS vahelises, lepingutes märgitud boonustasu V kostjale ei maksnud, kuna lepingu p 4.2. märgitud eesmärki ei saavutatud. Tunnistaja R. P kinnitused istungil 1 miljoni krooni tasumise osas, mis nähtub tema e-kirjast hagejale, ei ole seostatavad kostjale makstava boonustasuga 400000 krooni (+ käibemaks), kuna tunnistaja kinnitusel tema ei kontrollinud seda, mille eest tasuti. Nimetatud tunnistajate ütlusi hinnates järeldab kohus ka seda, et mingeid selliseid otsuseid, mille alusel tulnuks boonustasu maksta sõltumata eesmärgi saavutamisest, ei ole tehtud. Seega ei ole vaidlusaluste lepingute osapooled lepingus märgitud tööde eest tasustamise aluseid muutnud, st muutnud lepingu tingimusi ja seetõttu ei ole õiged hageja väited, et boonustasu maksti sõltumata tegelikest lepingus märgitud kriteeriumidest ning nende saabumisest/saabumata jäämisest aga samuti ei ole õiged hageja väited, et V OÜ maksis tegelikult kostjale tasu kostja ja AS T vahelise lepingu alusel täiendavalt 400000 krooni lepingu p 4.2 märgitud eesmärgi/tulemuse eest. Kostja tunnistaja V. V ütlustest nähtub, et temale ei ole teada kostja ja TAS vaheline leping, kuna need sõlmiti varem kui tunnistaja AS-i E(käesoleval ajal AS E) tööle asus. Samuti kinnitas tunnistaja, et ei ole näinud OÜ V ja kostja vahelist lepingut ega ole tuttav selle rahalise mahuga. Teda viidi asjaga kurssi 2006.a. kui AS E maksis OÜ-le V 400000 krooni. Tunnistaja ütluste kohaselt oli AS E2004.a käibekasv minimaalne; kuigi AS –i E majandustulemused paranesid 2005.a., kuid kasumi ja käibekasvu eesmärk jäi saavutamata. Tunnistaja ei teadnud, kuidas aga ANME Konsultatsioonidele maksti AS-le E konsultatsioonide osutamise eest. JM, kes asus AS-i E tööle müügijuhina 2005.a. suvel, ütluste kohaselt ei olnud AS-l E2005.a I pooles müügikasumit, samuti ütles tunnistaja, et tema ei tea nendest kokkulepetest, mille järgu tuli teatud tasusid maksta, midagi. Märgitud kostja tunnistajate ütlusi hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud vaidluses tema poolt väidetut, et vaidlusalustes lepingutes kokkulepitud eesmärki, mis oli aluseks boonustasude maksmiseks nii kostjale kui selle alusel ka hagejale, ei saavutatud ja neid tasusid ka tegelikult ei makstud. Kostja on ka tõendanud, et V OÜ ja kostja vaheline leping 24.05.2005 kajastas töid ajavahemikul juunist 2005- oktoober 2005 ning selle alusel makstud tasu (milles vaidlus puudus) ei ole makstud kostja ja AS T vahel sõlmitud lepingu alusel tööde eest perioodil 01.11.200331.03.2004. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuivõrd kostja ja AS T vahelise lepingu alusel ei ole kostjale tulemustasu üldse makstud, sj ei ole seda maksnud OÜ V , kuna lepingu p 4.2 eesmärki ei saavutatud, tasu maksmise aluseid ei ole pooled muutnud ei omavahalises lepingus ega seda pole muudetud kostja ja AS T vahelises lepingus, siis ei ole kostjal kohustust maksta nendevahelise lepingu alusel hagejale tulemustasu, kostja ei ole kohustust hageja ees rikkunud ja hagejal ei ole

õigust nõuda tema ja kostja vahelise lepingu 24.10.2003 nr 2 p 4.2 alusel tulemustasu 200000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue 200000 krooni, millele lisandub käibemaks, st kokku 236000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ja kuna põhinõue jääb rahuldamata, ei ole hageja õigustatud nõudma ka VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 järgi viivist. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi jääb rahuldamata ja kostja menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Kohus tagas tsiviilasjas hagi määrusega 12.10.2006. Kooskõlas TsMS 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb tühistada hagi tagamine, mis on seatud kohtu poolt 12.10.2006 ja milleks on kostjale kuuluvate kontode arestimine kõigis Eesti pankades ja kostja sõidukite, so auto ja mootorratta haagis reg.m 942DU kokku summas 244639,86 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.