AS XX hagi J.V.i (V) vastu 48 499.15 krooni väljamõistmiseks Hageja AS XX (registrikood xxx, asukoht xxx Hageja esindaja Annemari Õunpuu J.V. (isikukood xxx, elukoht xxx) J.V.i lepinguline esindaja Martin Kirsipuu (Magdaleena 3-8, 1132 Tallinn) 11. september 2008. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja Annemari Õunpuu
-
kostja J.V.
-
kostja lepinguline esindaja Martin Kirsipuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täielikult rahuldamata.
2.Välja mõista AS-ilt XX J.V.i kasuks kohtukuluna eksperditasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. oktoobril 2008. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.07.06.2005. a esitas AS XX kohtule hagi OÜ Y ja J.V.i vastu 48 499.15 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Y OÜ 04.05.2001. a. kasutusrendi lepingu nr 0019302L, mille esemeks oli mahtuniversaal Renault Scenic DCI RT 1,9 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara Info-Auto AS-ilt ja andma selle lepingu
perioodiks Y OÜ valdusesse ja kasutusse, Y OÜ aga kohustus lepingu punkti 2.3 kohaselt tasuma lepingu makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Y OÜ poolt lepingu makse tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäielikult tasumise ning võlgnevuse mittekustutamisel 15 päeva jooksul pärast tähtaega oli hagejal lepingu punkt 11.1.2. järgi õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ning lepingu punkti 5.19 kohaselt oli Y OÜ juhul, kui hageja lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, kohustatud hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahju ja kulud hüvitama. Y OÜ oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jättes nimetatud maksed süstemaatiliselt tasumata, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Peale lepingu ülesütlemist võõrandas hageja vara 169 491.53 krooniga (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi, kandis hageja selles osas Y OÜ süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju kogusummas 48 499.15 krooni. Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 217 990.68 krooni, koosnedes vara jääkmaksumusest summas 193 315.99 krooni [käibemaksuta], debitoorsest võlgnevusest summas 7 491.79 krooni, kindlustusvõlgnevusest summas 3 272 krooni ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 13 913.90 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 169 491.53 krooni, millest tulenevalt on hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest 48 499.15 krooni). Kuivõrd Y OÜ poolsest lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisest tulenevalt on hagejal tekkinud varaline kahju, siis on Y OÜ-l kohustus see hagejale võlaõigusseaduse § 115 lg 1 järgi hüvitada. Y OÜ kasutusrendi lepingust nr 0019302L tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 04.05.2001. a käenduslepingu nr 002917L-KÄ J.V.iga, millega J.V. võttis endale kohustuse tagada Y OÜ kasutusrendi lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees summas kuni 17 703.48 eurot. Kuna Y OÜ ei täitnud omale kasutusrendi lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei hüvitanud hagejale lepingu rikkumisega põhjustatud kahju, siis esitas hageja vastavasisulise nõude Y OÜ kohustusi käendava J.V.i vastu, kes vastavalt käenduslepingule vastutab hageja ees solidaarselt Y OÜ-ga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohtule esitatud hagis välja mõista solidaarselt Y OÜ-lt ja J.V.ilt hageja kasuks 48 499.15 krooni ja kohtukulud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja J.V. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saatis hageja 18.02.2005. a J.V.ile pretensiooni, milles väitis, et hageja on temaga 04.05.2001. a sõlminud käenduslepingu, mille kohaselt kohustus J.V. täitma hageja ja OÜ Y vahelisest kasutusrendi lepingust tulenevaid liisinguvõtja kohustusi, juhul kui liisinguvõtja ei täida lepingus fikseeritud tingimusi. J.V. pöördus pretensiooni saamise peale hageja poole selgitamaks, miks tema suhtes on alusetult pretensioon esitatud ning selgitas hageja esindajatele, et tema ei ole kunagi pretensioonis nimetatud käenduslepingule alla kirjutanud ja käenduslepingul olev allkiri on võltsing. Kuna J.V. ei ole nimetatud käenduslepingule alla kirjutanud, siis sellest tulenevalt ei saa temal tekkida ka mingeid lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi, mistõttu palus J.V. kohtule saadetud vastuses jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
3.Kostja OÜ Y kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.
MENETLUSE KÄIK
4.20.07.2005. a esitas hageja vastuse kostja J.V.i kirjalikule vastusele. Vastuse kohaselt peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning kui kostja J.V. ei nõustu hageja nõudega, peab ta oma
vastuväiteid tõendama. Kuna J.V.i poolt vastuses toodud vastuväited ei ole tõendatud, jääb hageja hagiavalduses toodu juurde ja palub võlgnevus kostjatelt solidaarselt välja mõista.
5.03.10.2005. a toimunud kohtu eelistungil esitas J.V. kohtule taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. 07.10.2005. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse, määras viia käesolevas tsiviilasjas läbi käekirjaekspertiis ning esitada eksperdile küsimus: kas “käendusleping nr 0019302L-KÄ“ on allkirjastatud J.V.i poolt? 07.11.2005. a esitas Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus kohtule ekspertiisiakti nr DK-0408-05/7692, milles toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik määrata, kelle poolt on käendusleping nr 0019302LKÄ allkirjastatud.
6.24.01.2006. a esitas kostja J.V. kohtule avalduse menetluse peatamiseks. Avalduse kohaselt on 04.05.2001. a. sõlmitud käenduslepingul oleva kostja allkiri võltsitud ning 20.01.2006. a. esitas J.V. Põhja Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks ja ekspertiisi määramiseks. 28.02.2006. a määrusega peatas kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni kriminaalasja lõpetamiseni. 07.01.2008. a esitas Põhja Politseiprefektuur kohtu järelpärimise peale prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 06231600353 (menetlus lõpetati seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega).
7.28.01.2008. a. määrusega uuendas Harju Maakohus menetluse AS XX hagis OÜ Y ja J.V.i vastu 48 499.15 krooni väljamõistmiseks.
8.08.05.2008. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja OÜ Y suhtes seoses OÜ Y kustutamisega äriregistrist. 16.06.2008. a määrusega lõpetas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas kostja OÜ Y osas.
9.23.04.2008. a esitas kostja J.V. kohtule taotluse uue käekirjaekspertiisi määramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt on J.V. seisukohal, et käenduslepingul olev allkiri on võltsing ning et tema allkirja on võltsinud OÜ Y juhatuse liige Kalev Vuks. 16.06.2008. a määrusega määras kohus viia läbi täiendav allkirja ekspertiis. 08.07.2008. a kohtule esitatud ekspertiisiakti nr DK0193-08/3364 kohaselt ei ole võimalik öelda, kas käenduslepingul nr 0019302L-KÄ olev allkiri J.Vo nimelt on kirjutatud Kalev Vuksi poolt, kuid on viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud Kalev Vuksi poolt. Samuti ei ole võimalik öelda, kas käenduslepingu nr 0019302L-KÄ ja kasutusrendi lepingu nr 0019302L on allkirjastanud üks ja sama isik, kuid on viiteid, et nimetatud dokumendid võivad olla allkirjastatud ühe ja sama isiku, Kalev Vuksi poolt. Käenduslepingul nr 0019302L-KÄ olev allkiri järgib Kalev Vuksi võrdlusallkirjade ühe variandi ülesehitust.
10.11.09.2008. a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde ning leidis, et hagi on põhjendamatu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, mille kohaselt tekkis kostjal kohustus käendajana täita liisinguvõtja (põhivõlgniku) kohustus liisinguandja (võlausaldaja) ees.
12.Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 4. mail 2001. a. sõlmiti AS-i XX ja Y OÜ vahel kasutusrendi leping nr 0019302L. Hageja nõuab kostjalt hageja ja Y OÜ vahel sõlmitud kasutusrendilepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist 4. mai 2001. a. käenduslepingu alusel.
13.Kuivõrd liisinguleping (kasutusrendileping) vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 tunnustele, on liisingulepingu puhul tegemist kestvuslepinguga. Seega on liisingulepingust tulenevate kohustuste käendamise puhul tegemist teatavat liiki tulevikus tekkivate, pikaajalisest suhtest tulenevate kohustuste käendamisega, mistõttu on 4. mai 2001. a käenduslepingu puhul tegemist kestvuslepinguga (vrdl Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05). Kuna kostja on vaidlustanud käenduslepingu sõlmimise asjaolu, siis kuuluvad käesolevas asjas vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 12 lg 2 teisele lausele kohaldamisele kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ja tsiviilkoodeks (edaspidi TsK).
14.Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et poolte vahel on sõlmitud TsK §-s 206 sätestatud käendusleping. Vastavalt TsÜS § 60 lg-le 1, § 61 lg-le1 ja §-le 62 ning TsK § 165 lgle 1 on leping isikute vahel sõlmitud juhul, kui pooled on väljendanud tahteavalduste teel (oferdi ja aktsepti vahetamise kaudu) teine-teisele tahet lepingu sõlmimiseks. Seega pidi hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et hageja ja kostja on vastastikku vahetanud tahteavaldusi, mille kohaselt tahtsid pooled sõlmida käenduslepingu. Vastavalt TsK § 206 lg-le 3 pidid poolte vahel vahetatud tahteavaldused olema sõlmitud kirjalikus vormis.
15.Hageja poolt esitatud 4. mai 2001. a. käenduslepinguga nr 0019302L-KÄ (tl 24) ei saa tõendada, et poolte vahel selline leping sõlmiti, sest kohtu hinnangul ei ole kogutud tõendeid kogumis hinnates võimalik tuvastada, et vaidlusalune käendusleping oleks allkirjastatud kostja poolt.
4.novembri 2005. a. ekspertiisiaktis nr DK-0408-05/7692 on eksperdid käekirja ekspertiisi käigus, võrreldes vaidlusalusel käenduslepingul olevat allkirja ja kostja J.V.i allkirja, esitanud arvamuse, et ei ole võimalik määrata, kelle poolt on allkirjastatud käendusleping nr 0019302LKÄ (tl 81). 9. juuni 2008. a. kohtuistungil TsMS § 303 korras eksperdi küsitlemisel, kordas ekspert arvamust, et vaidlustatud allkiri on väheinformatiivne, mistõttu vastust ekspertiisiks esitatud küsimusele anda ei saanud (tl 164: “Võrdlev analüüs ikkagi tehti, kuid see ei andnud tulemust.“). Seega ei ole võimalik 4. novembri 2005. a. ekspertiisiaktis nr DK-0408-05/7692 sisalduva arvamuse alusel teha järeldust selle kohta, kes vaidlusaluse käenduslepingu kostja nimelt allkirjastas. Eksperdi kohtus antud arvamus annab aga alust järeldada, et käenduslepingul ei ole allkirja, mis vastaks kostja allkirjale (tl 164: “Käenduslepingul puudub J.V.i allkiri, see allkiri, mis oli käenduslepingul on väheinformatiivne ja suure tõenäosusega ei võimalda selle kirjutajat määrata“). 8. juuli 2008. a ekspertiisiaktis nr DK-0193-08/3364 on eksperdid käekirja ekspertiisi käigus, võrreldes vaidlusalusel käenduslepingul olevat allkirja ja Kalev Vuksi allkirja, esitanud arvamuse, et ei ole võimalik öelda, kas käenduslepingul nr 0019302L-KÄ olev allkiri J. V nimelt on kirjutatud Kalev Vuksi poolt, kuid on viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud Kalev Vuksi poolt. Samuti on osundatud aktis väljendanud eksperdid arvamust, et käenduslepingul nr 0019302LKÄ olev allkiri järgib Kalev Vuksi võrdlusallkirjade ühe variandi ülesehitust (tl 182). Seega ei ole võimalik ka 8. juuli 2008. a ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamuse alusel asuda seisukohale, et vaidlusalune käendusleping oleks allkirjastatud kostja poolt. Vastavalt TsÜS § 92 lg-le 2 peavad aga kirjalikus vormis tehtud tehingule alla kirjutama tehingu teinud isikud. Ka kohtus üle kuulatud tunnistaja Marko Luberg ei andnud ütlusi selle kohta, et just J.V. andis kirjalikus vormis tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (tl 192: “ma ei mäleta konkreetse kliendiga seotud liisingulepingu sõlmimist, kuid usun, et isiku tuvastamine minu poolt toimus vastavalt ettenähtud reeglitele. /.../ ma ei mäleta konkreetset klienti.“). Kohus leiab, et tunnistaja üldsõnalistest ütlustest käenduslepingu sõlmimise ajal liisingu taotlejate analüüsi ja lepingute vormistamise käskkirja nr 1300000-03/25B ja selle lisaga 1 (tl 153-156) fikseeritud AS-i XX töötajate kohustuste täitmise kohta, ei saa järeldada, et kostja oleks andnud kirjalikus vormis tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Ka juhul, kui tunnistaja hageja töötajana järgis lepingute vormistamisel kehtestatud isiku tuvastamise nõudeid, ei saa välistada, et vaidlusaluse lepingu allkirjastanud võimalik kolmas isik võis esitada kostja passi ning töötaja pidas lepingu allkirjastanud isikut ekslikult kostjaks. Seega kuna ei ole tuvastatud, et pooled sõlmisid kirjalikus vormis käenduslepingu, siis ei kuulu hagi 4. mai 2001. a käenduslepingu nr 0019302L-KÄ alusel kostjalt 48 499.15 krooni väljamõistmiseks rahuldamisele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagiavaldus on esitatud 7. juunil 2005. a. TsMS (kuni 01.01.2006. a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud,
teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Pooled on taotlenud kohtukulude jätmist vastaspoole kanda (tl 41 ja 193). TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kohtukuluna kostja poolt tasutud eksperditasu summas 720 krooni (tl 82) ja summas 900 krooni (tl 183), kokku 1620 krooni. Kostja poolt ekspertiisikulude ettemaksu tagastamise tegelikke ekspertiisikulusid ületavas osas lahendab kohus eraldi kohtumäärusega. Õigusabikulude nimekirja ja kuludokumente kostja esitanud ei ole.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.