Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30.september 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia
koht Tsiviilasja number
2-07-29850
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi N T vastu 180 499 krooni ja 11 sendi nõudes.
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: AS Hansa Liising Eesti, reg. kood xxxx, asukoht Liivalaia 12, Tallinn 15039, Harjumaa, esindajad esindaja volikirja alusel jurist S K , isikukood xxxx, asukoht Rakvere tn. 5, Jõhvi 41592, Ida-Virumaa. Kostja: N T , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2008.a.
Istungil osalesid
Hageja esindaja ja kostja
Resolutsioon: Resolutsioon: Jätta AS Hansa Liising Eesti hagi N T vastu 180 499 krooni ja 11 sendi nõudes tervikuna rahuldamata. Tagastada AS Hansa Liising Eesti (reg.kood xxxx, xxxx, arveldusarve nr. 221012021568 Hansapangas) Hansapangas) tema tasutud riigilõivust summa 13 375 (kolmteist tuhat kolmsada kolmsada seitsekümmend seitsekümmend viis) krooni. krooni. Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu 30.09.2008.a. 30.09.2008.a. Kohtuotsus riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute täitmiseks Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud.
Hagiavaldus on 20.09.2007.a. saabunud Harju Maakohtust alluvusel. Hagiavalduses palub hageja mõista N T lt Nate Oil OÜ kasuks välja 180 499 krooni ja 11 senti ning mõista Nate Oil OÜ-lt hageja kasuks välja 180 499 krooni ja 11 senti. Hagiavaldusest nähtuvalt oli 09.09.2002.a. hageja ja Nate Oil OÜ vahel sõlmitud liisinguleping nr. 0045030L. Lepingu esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz E280 Avantgarde, ehitusaasta 1997, mis kindlustati Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt ja anti N T kui Nate Oil OÜ juhatuse liikme valdusse ja kasutusse. 04.05.2004.a. teatas kostja Nate Oil OÜ vara vargusest Vene Föderatsiooni territooriumil 04.03.2004.a. Seega teavitas kostja kindlustusjuhtumist kindlustusandjat mitu kuud hiljem, millega rikkus lepingut ja mis tõi kaasa negatiivse sõidukikindlustuse hüvitisotsuse. Korrektsel kindlustusjuhtumi toimumisest teavitamisel oleks kindlustusandja hüvitanud hagejale vara täisväärtuse antud ajahetkel. Seega sai hageja otsest kahju, kuna vastavalt lepingu üldtingimuste p.-le 6.2. oli kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitise saajaks hageja. Kostja tekitatud kahju hüvitamisest keeldus. Kostja ainuke juhatuse liige N T kui teo- ja õigusvõimeline isik otsustas, et teavitab kindlustusjuhtumist alles kaks kuud hiljem, mistõttu hageja ei saanud enam teha toiminguid, et vältida hagejast mittesõltuvaid kahjusid, mille kostja oma tegevusetusega lõi. Kuna suure tõenäosusega pole vara enam võimalik tagasi saada, siis taotleb hageja vara jääkväärtuse hüvitamist rahas summas 180 499 krooni ja 11 senti, millest vara jääkmaksumus 156 126 krooni ja 63 senti, debitoorne võlgnevus 10 458 krooni ja 98 senti, kindlustusmaksete võlgnevus 12 913 krooni ja 50 senti ning vara tagastamisega seotud kulud 1 000 krooni. Hagi on esitatud rahalises nõudes kahe kostja vastu, osaühingu ja tema juhatuse liikme vastu VÕS §-de 3 p. 1, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 3, 115, 127 lg. 1, 367 lg. 1 ja lg. 4, 1043, 1045 lg. 1 p. 5, ÄS §187 lg. 2 alusel. Kohtu 27.09.2007.a. määrusega on menetlus hagis Nate Oil OÜ vastu lõpetatud seoses juriidilise isiku lõppemisega ja hagi on menetlusse võetud kostja N.T vastu. Määrust vaidlustatud ei ole. Seega on menetluses AS Hansa Liising Eesti hagi kostja N T vastu. 31.08.2007.a. on kohtule saabunud ka hageja avaldus hagist loobumiseks kostja Nate Oil OÜ vastu. 09.05.2008.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles selgitab, et hagiavalduses asus hageja seisukohale, et Nikolai Tee ÄS § 187 lg. 2 kohaselt rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust OÜ Nate Oil suhtes oma tegevusega selliselt, et ta andis osaühingu valduses ja hageja omandis oleva vara kolmanda isiku kasutusse. Hageja palub hagiavalduses esitatud nõude rahuldada otse hagejale ning mõista kostja N T lt välja võlgnevus summas 180 499 krooni ja 11 senti. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju ja et nõude rahuldamine on võimalik nii ÄS § 187 lg. 2 koosmõjus VÕS §-s 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 toodud alustel, kui ka üksnes VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 järgi. Hageja on seisukohal, et kostja ei tegutsenud hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostja on olnud hageja omandis ja Nate Oil OÜ valduses oleva varaga hooletu. Asjaolu, et kostja andis hagejale kuuluva vara kellegi kolmanda isiku kasutusse ei vabasta teda kahju hüvitamise kohustusest. Kostja pidi hoolitsema selle eest, et liisingulepingu tingimused oleksid teada ka sõiduki väidetavale valdajale, M N ’ale. Kostja pidi arvestama võimaliku riskiga, mida toob kaasa sõiduki kolmanda isiku valdusesse andmine. Seega on kostja rikkunud oma hoolsuskohustust, millega tekitas kahju OÜ-le Nate Oil ja hagejale. Kostja viited kostja ja M N ’a vahel 25.02.2003 sõlmitud sõiduauto kasutusavalduse lepingule ei ole asjakohased. Hageja ei olnud ega pidanud olema teadlik nimetatud lepingu olemasolust. Kostja kohustus oli tagada kindlustusseltsi õigeaegne teavitamine kindlustusjuhtumist. Asjaolu, et kostja kindlustusjuhtumi hetkel viibis vanglas, ei vabasta kostjat vastutusest ega välista tema süüd. Arvestades liisingulepingu p.-s 3.4 sätestatut pidi kostja kui Nate Oil OÜ juhatuse liige ning lepingule allakirjutanu olema teadlik informeerimiskohustusest sõiduki kaotsimineku puhul. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi
või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja andis hagejale kuuluva sõiduki kolmanda isiku M N ’a kasutusse ega teavitanud M N ’a liisingulepingu tingimustest. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS §-st 1045 lg. 1 p. 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja on veendunud, et juhul, kui kostja oleks sõiduki kasutusse andmisel M N ’a teavitanud kehtiva liisingulepingu tingimustest ning kohustusest kindlustusjuhtumi saabumisel teavitada selle toimumisest kindlustusseltsi viivitamatult, poleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja oleks M N ’a liisingulepingu tingimustest teavitanud, oleks M N teavitanud kindlustusjuhtumist kindlustusseltsi, kes oleks hüvitanud hagejale sõiduki jääkmaksumuse ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Seega on kostja tegevusetus põhjustanud hagejale kahju. Tsiviilõigusliku süü vormid on tahtlus ja hooletus. Õiguskirjanduses levinud põhimõtte järgi õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, kui ta on olnud hooletu. Kostja ei hoolitsenud selle eest, et liisingulepingu tingimused oleksid olnud M N ’ale teada, mistõttu kostja ilmselgelt ebamõistlik käitumine ning hooletus põhjustas kahju tekkimise hagejale. Juhindudes VÕS §dest 1043, 1045 lg. 1 p. 5. hageja palub mõista N T ’lt AS Hansa Liising Eesti kasuks välja 180 499 krooni ja 11 senti ning jätta menetluskulud, sh riigilõiv summas 18 250 krooni N T kanda. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 18.03.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses selgitab, et 09.09.2002.a. sõlmitud kasutusrendi lepingu alusel oli rendile antud auto tehnilisse passi kantud rentnikena N T ja M N Eraldi oli kasutamisõiguse leping Nate Oil OÜ ja M N vahel. Ajavahemikus 07.02.2004.a. kuni 06.2004.a. viibis N T eeluurimise all Tartu Vanglas, mistõttu ta sai auto kadumise kohta teada alles siis, kui Hansa Liising esitas nõude. Kostja tõstatab küsimuse, miks Hansa Liising ei teavitanud teda sissekandest auto kadumise kohta, kes esitas teate auto kadumise kohta ja mis alusel ning miks esitati avaldus auto kadumise kohta palju hiljem, kui see oli ette nähtud lepingus. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja esindaja kohtuistungil selgitab, et hagi tuleneb liisingulepingust, mis oli sõlmitud Nate Oil OÜ-ga. Hagi oli algselt osaühingu ja tema juhatuse liikme N T vastu. OÜ Nate Oil suhtes algatati pankrotimenetlus, hiljem OÜ kustutati registrist. Siis hageja loobus hagist OÜ suhtes ja jäi nõue ainult N.T vastu. Lepingu alusel sai OÜ oma kasutusse auto, mis varastati. Vara vargusest teatati hilinenult, mistõttu kindlustus jättis kahju hüvitamata. Hageja on oma nõudes välja toonud alternatiivnõudena õigusvastaselt tekitatud kahju. On sellekohane Riigikohtu lahend 3-2-1-18-2008 p. 12, et VÕS § 1043 kohaselt hüvitab kahju kahju tekitaja, kui ta on süüdi või on vastutav. Nõude aluseks on ÄS § 187 lg. 2, mille kohaselt juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korrektselt. Kuna kostja kasutuses oli hagejalt liisitud auto, siis auto kuulus liisingule, kostjal oli kasutusõigus. Kostja süü seisneb selles, et kostja andis liisitud auto edasi 3-ndale isikule, ei küsinud hagejalt nõusolekut. Pole teada, kas N.T teavitas 3-ndat isikut kohustustest. Kuna N.T pole teinud kõike seda, et kahju tekkimist poleks olnud, siis peaks ta hagejale kahju hüvitama. Kui kostja oleks teavitatud hagejat 3-ndast isikust, siis oleks hageja teinud endast oleneva, et 3. isik teaks, milliseid liisinglepingu tingimusi tuleb täita. Juhatuse liikme poolt oli hooletu käitumine ja sellega tekitas ta hagejale kahju. Rikuti lepingutingimuste täitmise korda. Hagejale pidi kahju hüvitama Seesam Kindlustus, kui oleks õigeaegselt teavitatud vargusest. Kindlustus keeldus kahju hüvitamist, autot ei olnud võimalik ka tagastada. Kostja pole vaidlustanud Seesam Kindlustuse otsust, seega oli ta sellega nõus. Hageja palub kostjalt välja mõista 180 499 krooni ja 11 senti, mis koosneb vara jääkmaksumusest, debitoorsest võlast, kindlustusmakse võlast ja vara tagastamisega seotud
kuludest. Ühtlasi palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja seoses hagist loobumisega ühe kostja vastu tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust. Kostja seletab, et kui tehti kasutusleping Hansa Liisinguga, oli rentnik Nate Oil OÜ, kostja ja M.N . Hansa Liisingu väide, et kostja käitus hooletult, pole põhjendatud, sest auto varastamise ajal viibis kostja eeluurimisel Tartu Vanglas. Samas Hansa Liising oli teadlik, et auto kasutajad olid mõlemad nii N.T kui M.N . Kostja ei saanudki avaldust varguse kohta teha, kuna oli vanglas. Kostja arvab, et süüdistus, et ta oli hooletu, on põhjendamatu. Autot ei jäetud kuhugi metsa alla, M.N töötas firmas, oli ka juhatuse liige ning Hansa Liising oli nõus, et kaks juhatuse liiget on kasutajad. Kui M.N oli ka juhatuse liige, siis pole õige väita, et ta polnud teadlik Hansa Liisingu lepingust. Enne vangi minekut ettevõte tegutses ja siis oli see auto M.N ’a valduses, kuna ettevõttel oli mitu autot. Miks N kaks kuud hiljem vargusest teatas, pole teada. Kostja ütleb, et ettevõte jäi seisma sel ajal, kui tema oli vangis ja 07.11.2005.a. algatati osaühingu likvideerimismenetlus. Kostja oma süüd antud asjas ei näe. Kostja ütleb, et sai alles esimesel kohtuistungil teada, et autot pole. Seni arvas ta, et auto on tagastatud Hansa Liisingule. Kostja leiab, et tema süü pole tõendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja selgitused, vaadanud läbi toimikus olevad dokumentaalsed tõendid ja menetlusosaliste kirjalikud seisukohad, tuvastas, et vaidlust pole selles, et hagejale kuulunud ja Nate Oil OÜ rendile antud sõiduauto varastati Vene Föderatsiooni territooriumil ega ka hagetava summa suuruse üle. Vaidlus on selles, kas liisingulepingu pooleks olnud äriühingu juhatuse liige on liisingulepingu tingimuste rikkumises süüdi ja vastutab äriühingu asemel hagejale vara kaotsiminekuga tekkinud kahju eest. Hageja viidatud ÄS § 187 lg. 1 (2004.a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt juhatuse j liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Lg. 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma kohustusi osaühingu ees, olema hoolas ja tegutsema osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja osaühingu huvide konflikti. Tulenevalt sellest sättest on juhatuse liikmel kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks osaühingul kahju olemasolu, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine (nende täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine), põhjusliku seose olemasolu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning juhatuse liikme süü. Kohus leidis, et viidatud sätte kohaldamise eeldused tõendamist ei leidnud.
kasutajad pidid teadma ja teadsid samaväärselt neid aluseid ehk lepingutingimusi, millel nende sõiduki kasutusõigus põhines. Hageja esindaja sõnutsi oli M N Nate Oil OÜ juhatuse liige 12.09.2002.a. kuni 27.02.2003.a. Seega, kuna nii N T kui ka M N olid liisingulepingu kehtivuse ajal mõlemad Nate Oil OÜ juhatuse liikmed, siis järelikult pole võimalik panna ühele juhatuse liikmele ja kasutajale süüks seda, et ta teist juhatuse liiget ja auto kasutajat lepingutingimustest ei teavitanud.
asjaolu, mis ei olnud tingitud kostja tahtlusest ega hooletusest, mistõttu ta ei vastuta hagejale tekkinud varalise kahju eest.
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 06. novembril 2008.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.