Võlaõigus › Võõrandamislepingud

02.07.2008 esitas aktsiaselts xxx hagi xxx OÜ vastu võlgnevuse 17 991 krooni, viivise 9 860.95 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 29.03.2007 sõlmitud müügileping nr HL24887. Müügilepingu p 9 kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja maksma hagejale viivist 0.15 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on hagejalt kauba vastu

võtnud. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest 17 991.85 krooni arvete nr: 511775, 511871, 604709, 605953, 606240, 607228, 607265, 607768, 607769, 608800, 611067. Hageja on arvestanud viivist tasumata arvetelt kuni 02.07.2008 summas 9 860.95 krooni. Hageja taotleb alates 03.07.2008 sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile põhivõla osas vastu. Kostja on tasunud põhivõla katteks 6 000 krooni.

KOHTU SEISUKOHAD

Puudub vaidlus, et poolte vahel on 29.03.2007 sõlmitud müügileping nr HL24887 (t lk 4-7). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu p 9 kohaselt tasub ostja (kostja) kaupade eest vastavalt müüja (hageja) poolt esitatud ning arvel näidatud maksetähtaja jooksul, mis on 14 päeva. Erijuhtudel on võimalik maksetähtaegades ka soodustused, mis lepitakse kokku iga konkreetse tehingu puhul eraldi. Puudub vaidlus, et kostja võttis hagejalt kauba vastu ning hageja esitas kostjale arved, mis jäid kostja poolt tasumata. Kostjal on tasumata arve nr 511775 summas 327.80 krooni, arve nr 511871 summas 678.30 krooni, arve nr 604709 summas 2304 krooni, arve nr 605953 summas 1909.10 krooni, arve nr 606240 summas 2789 krooni, arve nr 607228 summas 199.50 krooni, arve nr 607265 summas 292.80 krooni, arve nr 607768 summas 424.75 krooni, arve nr 607769 summas 550 krooni, arve nr 608800 summas 2346.90 krooni, arve nr 611067 summas 2669.70 krooni (t lk 10-20), kogusummas 17 991.85 krooni. Kostja ei ole võlgnevuse olemasolu vaidlustanud ja on teinud 11.11.2007 omapoolse ettepaneku võlgnevuse kustutamiseks (t lk 21-22). Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 9 on pooled kokku leppinud, et arve tasumisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda viivist 0.15 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on kostjale arvestanud viivist summas 9 860.95 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid viivise suurusele ega arvestusele esitanud. Kostja vaidleb vastu hagis esitatud põhivõlale. Kostja on 03.07.2008 tasunud hagejale 6 000 krooni (t lk 30). Kostja on 29.07.2008 vastuses kohtule märkinud, et 6 000 krooni on tasutud põhivõla kustutamiseks (t lk 31). VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu arvates on võlgnik mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja tasus 6 000 krooni käesolevas vaidluses esitatud põhivõla katteks. Sellest tulenevalt kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg (17 991 – 6 000) 11 991 krooni ning viivis seisuga 02.07.2008 summas 9 860.95 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 03.07.2008 protsendina 0.03 % päevas põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vaatamata sellele, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele põhivõla väljamõistmise osas, jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus põhjendab sellist menetluskulude jaotust asjaoluga, et kostja tasus põhivõlast 6 000 krooni pärast hageja poolt hagi esitamist. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.