Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi S. B. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 06.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 06.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus 06.12.2022 KÄPO kaudu kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 20.12.2022 hagile vastanud. 07.12.2022 helistas kostja mob tel nr xxxxxxxx ning täpsustas, millised menetlusdokumendid on talle saadetud, kohtuistungi sekretär selgitas dokumentide sisu. Kostja soovis saada menetlusdokumente pdf formaadis e-posti aadressile: xxx ning kinnitas, et kasutab antud eposti aadressi. Kostja soovis sekretärilt saada ka hageja telefoni numbrit, et suhelda ja saavutada asjas kokkulepe, sekretär andis kostjale hagis näidatud hageja tel nr: xxxxxxx. Pooled ei ole kohtule kompromissi allkirjastamiseks edastanud ning kostja ei ole eelnevast tulenevalt hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt 2(4)

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1502,52 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 266,53 eurot, edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 03.12.2022 põhinõudelt 1376 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18.02.2022 kostja ja OÜ Aktiva Finants vahel sõlmitud võlatunnistuse nr xxxxxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevuse 1376 eurot, intressivõlgnevuse 126,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 257,59 eurot (põhinõudelt 1376 eurolt, 0,065% päeva, periood 18.02.2022 kuni 02.12.2022), edasiulatuva viivise alates 03.12.2022 põhinõudelt 1376 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 8,94 eurot jääb rahuldamata (266,53-257,59=8,94 eurot). Kohus märgib, et hageja nõuab hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivist alates 08.02.2022, so võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast, mis on ebaõige, kuivõrd võlatunnistus on hagi lisast nr 1 nähtuvalt sõlmitud 18.02.2022, kuid mitte 08.02.2022, seega on õigeks viivisevõla arvestamise alguskuupäevaks 18.02.2022 ja lõppkuupäevaks 02.12.2022. Hagi esemes on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1502,52 eurot. Kohus osundab, et põhivõlgnevus on hagist ja võlatunnistusest tulenevalt 1376 eurot ning hageja on ekslikult põhivõlaks määratlenud ka intressivõlgnevuse 126,52 eurot (kokku 1502,52 eurot, 1376+126,52). Intressivõlgnevuse näol on tegemist kõrvalnõudega ning vastavat nõuet põhivõlana käsitleda ei saa. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, 3(4)

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 830 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja 480 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 0,51% ulatuses ja kostja kanda 99,49 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 590 eurot (350+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 586,99 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.