Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
26.septembril 2008.a. kell 16.00 kohtukantselei kaudu
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-08-1164 VP ́i hagi kohtutäitur KV ́i ning kohtutäituri asendaja ON ́i vastu 11 568,00 krooni saamiseks Hageja: VP (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: Anatoli Pahmurko (XXX ); Kostja I: Kohtutäitur KV (asukoht XXX); Kostja II: Kohtutäituri KVi asendaja ON (asukoht XXX). Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (AB Vilippus ja Partnerid, XXX)
Asi vaadatud läbi kohtuistungil
16.septembril 2008.a.
Kohtuistungil osalesid
V. P , A. P , K. V ja O. N
RESOLUTSIOON
1.Jätta VP ́i hagi kohtutäitur KV ́i ning kohtutäituri asendaja ON ́i vastu 11 568,00 krooni saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
VP esitas 14.01.2008 kohtule hagi kahju hüvitamiseks. 26.06.2007 Norras töölähetuses olles ei saanud hageja jätkata reisi (ületada Norra – Rootsi piiri) ja tasuda tasuliste teede läbisõidutasu, kuna tema konto oli arestitud. Konto oli arestitud Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri KVi büroos ebaseaduslikult, jõustumata töövaidluskomisjoni otsuse alusel algatatud täitemenetluses. Hageja esindaja pöördus viivitamata kohtutäituri poole ning esitas Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-0717205 hagi menetlusse võtmise määruse. Vaatamata sellele ja hageja esindaja selgitustele, et TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt loetakse täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, kohtutäituri asendaja ON täitemenetlust ei lõpetanud ega arvet arestist ei vabastanud. 06.07.2007 hageja esindaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus vabastada arestist hageja kontod. 11.07.2007 ON teatas hageja esindajale e-kirjaga, et täiteasi lõpetati 03.07.2007 ning arved vabastati arestist. Hageja esindaja esitas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täitemenetluse lõpetamise otsuse peale kaebuse, milles palus kostjat esitada vabandus ja hüvitada kulud, mis olid seotud ebaseadusliku täitemenetluse algatamisega ning sellest tuleneva hageja konto arestimisega. Kostja 2 esitas hageja kaebuse peale e-kirjaga oma vabanduse ja andis kaudse nõusoleku hageja kulude katmiseks. 18.09.2007 tegi hageja kostjale 2 ettepaneku asja lahendamiseks kohtuväliselt ning hüvitada tekitatud kahju 11 568 krooni vabatahtlikult. Kostja 2 kahju ei hüvitanud ning hageja on sunnitud kahju hüvitamist nõudma kohtu kaudu. Hageja kahju seisneb järgnevas: sunnitud tööseisakuga seotud kulud 9868 krooni (sh tööandja poolt seisakuaja 26.06.2007 – 29.06.2007 eest välja maksmata jäetud lähetuse päevarahad 2000 krooni ja töötasu 3068 krooni ning auto ja haagise seisuaja katteks hagejalt kinni peetud 4800 krooni) ning täitemenetluses kasutatud õigusabi 1700 krooni. 27.06.2008 kostja vastuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas hageja märgib, et nimetatud käskkirja tuleb käsitleda kui hageja nõusolekut pidada tema palgast kinni tagastamata avansid ning hüvitada seisupäevadega tekitatud kahju. Hageja ei käsitlenud käskkirja kui karistuse määramise dokumenti. Mingeid täitmisteateid hageja saanud ei ole. 25.06.2008 sai hageja abikaasa sissetuleku arestimise akti ning vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, samal päeval arestiti hageja konto. Hageja taotleb kahjusumma ja menetluskulud kohtutäiturilt KVilt ja tema asendajalt ONilt solidaarselt välja mõista.
06.02.2008 ühises kirjalikus vastuses hagile kostjad möönavad, et kohtutäituri asendaja arestis hageja arved jõustumata töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Asja menetlus lõpetati koheselt 03.07.2007, kui saabus teave töövaidlusasjas hagi esitamisest. 30.05.2007 hagi menetlusse võtmise määrust asjas 2-07-17025 hageja esindaja ei ole kohtutäiturile esitanud. Kostjad vaidlevad vastu sellele, et mainitud teo tagajärg saaks olla hagis väidetud kahju. Hageja arve eksliku arestimise tagajärjel kahju tekkimine ja selle koosseis on tõendamata täies ulatuses. Kostja tööandja AS T tegevdirektori 11.07.2007 käskkiri on seadusega vastuolus. Hageja tööandja ei oleks pidanud jätma hagejale töötasu ja päevarahasid maksmata ega temalt auto ja haagise seisupäevade katteks raha kinni pidama. Seadusega vastuolus olevast tehingust ei saa kostjatele tekkida kohustusi. Kahjuna väidetavat kulu ei oleks hageja pidanud kandma. Hagist ei selgu samuti, et hageja oleks mainitud kulutusi kandnud. Käskkiri on antud hageja karistamiseks, kuid distsiplinaarkaristuse määramine ei ole vastavuses töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega (TDVS) § 11 lg-ga 2, sest puudub hageja süütegi, mille eest teda karistatakse. Samuti ei selgu käskkirjast, mida hageja rikkus, mida talle ette heidetakse. Mahaarvamised hageja palgast ei ole käsitatavad karistusena TDVS § 3 järgi. Kostjad möönavad, et käskkiri võib olla käsitatav hageja nõusolekuna pidada palgast kinni töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid vastavalt palgaseaduse § 36 lg-le 2. Tegemist ei ole summadega, mida
tööandja saaks töötaja palgast maha arvata ilma töötaja nõusolekuta. Hagiavalduses nimetatud summad ei kuulu töötaja palgast mahaarvamisele, sest töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest vastutavad töötajad töökoodeksi (TööK) § 126 järgi vaid süüliselt tekitatud otsese tegeliku kahju eest, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga. Käesoleval juhul ei olnud tegemist hageja süülise käitumisega ning tööandja on summad alusetult hagejalt kinni pidanud. Asjaolu eest, et hageja temalt ebaseaduslikult kinnipeetud summasid ei ole tööandjalt tagasi nõudnud, ei vastuta kostjad. Hageja on ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse määramise ja kahju hüvitamise kohustuse vaidlustamata jätmisega jätnud tegemata toimingu, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Kahju koosseisus taotletavate õigusabikulude tõendamiseks esitatud kuludokumentidel puudub kostjate arvates seos käesoleva asjaga. Samuti ei ole tõendatud hageja töötasu suurus, auto ja haagise seisutasu alus ning seos antud asjaga. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja esindaja selgitas, et täiendavaid otseseid tõendeid kahju tekkimise ja suuruse tõendamiseks esitada ei ole võimalik, sest hageja tööandja on pankrotis, pankrotiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 16.06.2008.a. Hageja leidis, et hagi asjaolud ja hageja nõue on kaudsete tõenditega piisavalt tõendatud. Kostjad jätkuvalt leidsid, et kahju tekkimine ja suurus ei ole tõendatud. Lisaks kirjalikes seisukohtades märgitule selgitas kostja esindaja, et arve arestimisel jääb võlgnikule kasutatavaks ja arestimata summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära ulatuses. Tööandja kandis lähetusrahana hageja arvele palga alammäärast väiksema summa - 2500 krooni, mis oli hagejal ka pärast arve arstimist kasutatav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja on kohtule esitanud hagi kohtutäituri poolt ebaseaduslikult alustatud täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse algatamine ebaseaduslik: Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri KVi asendaja ON algatas täitemenetluse jõustumata töövaidluskomisjoni otsuse alusel, kuid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.
2.Pooled vaidlevad selle üle, kas õigusvastaselt algatatud täitemenetluse tõttu tekkis hagejale kahju ning kas kostjad on kohustatud hagejale kahju hüvitama. Hageja leiab, et talle tekkis kahju sellega, et kohtutäituri poolt hageja pangakonto arestimise tõttu ei olnud võimalik hagejal täita oma tööülesandeid, hageja kasutuses olnud tööandja auto ja järelhaagise seisakuajaga tekkis kahju tööandjale, mille tööandja hageja töötasust kinni pidas; samuti jättis tööandja hagejale välja maksmata seisakuaja eest lähetuse päevarahad ja töötasu.
3.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg –te 1 ja 3 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. KTS § 20 lg 3 sätestab kohtutäituri ja tema asendaja solidaarse vastutuse asendaja tegevusega tekitatud varalise kahju eest. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 1 p-st 5 võib isik riigivastutuse seaduse alusel nõuda avaliku võimu kandjalt muu hulgas tekitatud kahju hüvitamist. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVS § 8 lg 1). RVS § 12 lg 2 järgi loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju.
4.Eeltoodust järelduvalt tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas hagejale tekkis hagiavalduses nimetatud asjaoludel ja suuruses kahju. Kahju olemasolu tuvastamise järel saab hinnata kas on täidetud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused: s.t. kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ebaseadusliku täitemenetlusega ning kas täitemenetluse algatanud kohtutäituri asendaja on kahju tekitamises süüdi.
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagejal kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist.
6.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 11 568 krooni. Sellest 9868 krooni olid sunnitud tööseisakuga seotud kulud ning 1700 täitemenetluses kantud õigusabikulud. Tööseisakuga seotud kulude tõendamiseks esitas hageja tööandja 11.07.2007 käskkirja nr 104 – 2007.07.11 (tl 7) ning tööandja T AS tegevdirektori ja V. P allkirjadega 10.08. 2008 tõend/kokkuleppe (tl 94).
7.Viidatud käskkirjast nähtuvalt on AS T tööandjana ja VP töövõtjana leppinud kokku, et seoses V. Petrovi Hansapanga arveldusarve blokeerimisega tema välislähetuse ajal 26. – 29.06.2007 toimunud tööseisakuga jätta VP välja maksmata lähetuse päevarahad 26.06.2007 – 29.06.2007, s.o. 4 päeva eest, á 500 kr, kokku 2000 krooni, ning töötasu seisakuaja eest, s.o. 4 x 767 krooni = 3068 krooni/brutto ja otsustatud VPi töötasust kinni pidada auto ja haagise seisupäevade katteks kokku 4800 krooni. 10.08.2008 tõend/kokkuleppega tõendatakse, et ajavahemikul 01.08.2007 – 31.12.2007 on VP töötasust vastavalt poolte kokkuleppele kinni peetud 4800 krooni ja pooled lepivad kokku, et 11.07.2008 käskkirjaga määratud karistus on kantud ja vastastiku pretensioonid puuduvad.
8.Töökoodeksi (TööK) § 125 lg 1 ja § 126 järgi töötaja vastutab tööülesannete täitmisel tööandjale üksnes süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis tõendaksid hageja seisakuaja tõttu tööandjale otsese varalise kahju tekkimist, mille eest tööandja oleks olnud õigustatud hageja töötasust kinnipidamisi tegema. Väidetav asjaolu, et hageja arvelduskonto arestimise tõttu ei saanud hageja välislähetuses olles tasuda teemaksu ning sõitu jätkata, ei ole hageja süü. Samuti ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et auto ja haagise seisaku tõttu tööandjale üldse otsest varalist kahju tekkis. Käskkirjast ei selgu, millest tööandja kahjusumma 4800 krooni koosneb. Kohtuistungil hageja esindaja kinnitas hoopis vastupidist: nimelt, et tööandjale kauba kättetoimetamisega hilinemise eest kauba saatja ega saaja kahjunõudeid ei olevat esitanud. Tööandja kahjuks võiks olla ka tulu, mis jäi saamata, kuna hageja lähetuse venimise tõttu järgmist veotellimust täita ei olnud võimalik, kuid tulenevalt TööK sätetest töötaja saamata jäänud tulu eest ei vastuta. Asjaolu, et hageja töötajana loobus oma õiguste eest seismast, nõustus vastuvaidlemata tööandja väidetega kahju tekkimise ja suuruse osas ning oli nõus väidetava kahju kinnipidamisega oma töötasust, ei anna alust nõuda kahju hüvitamist arve arestinud kohtutäiturilt. Alusetult töötaja palgast kinnipidamiste tegemine on vaadeldav töötaja kahjuna, kuid sellise kahju tekitamise eest vastutab tööandja. Asjaolu eest, et hageja ei ole esitanud tööandja vastu alusetult kinnipeetud või väljamaksmata jäetud summade tagastamise nõuet ning sellega on hagejale tekkinud kahju, ei vastuta kostjad.
9.RVS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVS § 7 lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid , kui see ei ole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega
ja seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkimise põhjustas kahjustatud isik ise või kui ta jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.
10.Kohus leiab samuti, et tõendatud ei ole hageja väide, et tema töötasust üldse kinnipidamisi tehti ning tal üldse kahju tekkis. Kahju tekkimise tõenduseks on esitatud üksnes tööandja ja töötaja kokkulepetena vormistatud 2 dokumenti. Hageja väide, et muid tõendeid (näiteks raamatupidamise dokumente) ei ole võimalik esitada, kuna tööandja on vahepeal pankrotistunud ning raamatupidaja töölt lahkunud, ei ole tõsiseltvõetavad. Raamatupidamise alusdokumentide puudumine ei takistanud tegevdirektoril AB allkirjastamast tõendit 10.08.2008.a. AS T pankrot kuulutati välja võlgniku enda avalduse alusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.03.2008 otsusega, samal päeval avaldati pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiavaldus oli esitatud 12.02.2008, käesolev hagi esitati 14.01.2008. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 4 kohaselt pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Võlgniku esindamise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Pärnu Maakohtu 23.05.2008 kohtumäärusega on kinnitatud AS T võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega otsustati pankrotivõlgnik likvideerida. Likvideerimise läbiviimine tehti ülesandeks pankrotihaldurile. Äriseadustiku § 372 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerimisel juhatuse õigused likvideerijal. Eelnevast tulenevalt 10.08.2008 tõend/kokkuleppe allkirjastamisel ei olnud AS T tegevdirektoril AB enam AS T esindamise ega aktsiaseltsi nimel kokkulepete sõlmimise või dokumentide allkirjastamise õigust. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja esitatud 10.08.2008 tõend/kokkulepe ei ole allkirjastatud pädeva isiku poolt, dokument on tõendina ebausaldusväärne ning sellega ei saa tõendada tööandja poolt hageja palgast kinnipidamiste tegemist. Kohus juhtis hageja tähelepanu kahju olemasolus täiendava tõendamise vajadusele, kuid 16.09.2008 kohtuistungil hageja leidis, et hagi on piisavalt tõendatud kahju tekkimisele viitavate asjaolude ja kaudsete tõenditega.
11.Kuna kohus tuvastas, et hagejal kahju tekkimine ei ole tõendatud, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost hagejal kahju tekkimise ning kohtutäituri tegevuse vahel ning täituri süü olemasolu. Kohus peab vajalikuks märkida siiski järgmist. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hagejal 26.09.2007 – 29.06.2007 seisak oli. Tõendamata on aga see, et hageja sunnitud seisakuaeg oli tingitud hageja arve arestimisest. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa kehtestatud ühe kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päevasissetulekust. Arve 26.06.2007 arestimise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrusega nr 273 kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest 15.06.2007 – 24.06.2007 (tl 95) nähtub, et tööandja on hagejale 24.06.2007 maksnud lähetuse avanssi 2500 krooni. Hageja kinnitas, et lähetuse avansi 2500 krooni arvelt pidi hageja katma ka tööülesannete täitmiseks vajalikud kulud. Tööandja on 2500 krooni pidanud selleks piisavaks. Seisuga 24.06.2007, s.o. enne arve 26.06.2007 arestimist, oli hageja kontojääk 3122,75 krooni. See summa on väiksem kui palga alammäär 3600 krooni, seega oli seadusest tulenevalt kogu arvejääk kasutatav ning hageja suutmatus arveldusarvet teemaksu tasumiseks kasutada ei saanud olla tingitud kohtutäituri poolt hageja sissetulekute arestimisest. Seejuures on hageja jätnud tõendamata, et tal seisakuaja tekkimisel 26.06.2008 arveldusarvel teemaksu tasumiseks piisavalt raha oli. Konto väljavõte on esitatud 24.06.2008 seisuga. Hageja väide, et hilisema kuupäevaga konto väljavõtte esitamine ei ole võimalik, kuna konto arestimise ajal mingeid tehinguid kontoga ei võimaldata, on alusetu ja ei ole tõsiseltvõetav. Konto väljavõtte on hageja välja trükkinud internetipangast 13.08.2008.a, s.o. rohkem kui aasta pärast arvelduskonto arestist vabastamist. Ka konto arstimise ajal on piiratud kontol olevate rahaliste vahendite kasutamine, kuid konto internetipangas või pangakontoris vaatamise ja väljavõtete trükkimise/saamise õigust konto arest ei puuduta. Hageja väide, et vaatamata seaduses sätestatud keelule, oli arve arestitud kogu ulatuses, sest hagejal ei olnud alampalga ulatuses rahalisi vahendeid reaalselt võimalik kasutada, on paljasõnalised ja tõendamata. Konto arestimine toimub panga andmebaasi andmete elektroonilise edastamise teel, samuti on hageja soovinud kasutada teemaksu tasumiseks
elektroonilist maksevahendit. Võimalikud takistused pangakaardi kasutamisel võivad olla tingitud paljudest muudest asjaoludest, mis ei ole seotud konto kohtutäituri poolt arestimise ulatusega.
12.Kohus leiab, et tõendatud ei ole ka kahju õigusabi kulude näol. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks esitas hageja oma abikaasa Svetlana Petrova pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt 12.07.2008 tasus hageja abikaasa AP õigusabi eest 700 krooni, ning kassa sissetuleku kviitung - orderi nr 12/3-07 VP 1000 krooni vastuvõtmise kohta 26.06.2007.a. Hagiavalduses ja kohtuistungil hageja selgitas, et kviitungile kuu nimetuse märkimisel raamatupidaja eksis ning tegelikult toimus tasumine juulikuus. Kohus leiab, et hageja selgitus kviitungi kuupäeva osas on tõepärane, tasumise tegelikule kuule viitab ka kviitungi numbris kajastuv 07 ning kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes õigusabi kulude tegeliku tasumise aja osas. Samas ei tõenda tasumise kuupäev kulude seotust täitemenetlusega. Samuti ei nähtu hageja abikaasa S. Petrova kontolt tehtud ülekanne osutatud õigusabi seotust täitemenetlusega. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja esindaja esitas täituri asendajale 28.06.2008 suulise nõude arve arestist vabastamiseks, kuna täitemenetlus oli algatatud seadusevastaselt. 06.07.2008 hageja esindaja esitas kirjaliku kaebuse, milles palus hageja kontod arestist vabastada. Saades kaebusele e-kirjaga vastuse, et täitemenetlus on 03.07.2008 lõpetatud ning arved arestist vabastatud, esitas hageja esindaja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale 11.07.2008 kaebuse, milles palus kostjal 2 vabandada ja hüvitada ebaseadusliku täitemenetlusea algatamise ja arve arestimisega seotud kulud ja kahjud. Väidetavalt on kaebuste esitamise eest tasu makstud 12.07.2008 hageja abikaasa poolt summas 700 krooni ning 26.07.2008 hageja enda poolt 1000 krooni. Kuna tasu maksti pärast kaebuste esitamist, s.t. täitemenetlusega seoses osutatud õigusabi ulatus ja tasu suurus olid tasu maksmise ajaks selged, jääb arusaamatuks tasu kahes osas maksmise vajadus. Võttes lisaks arvesse, et hagejal esindajal P on volitus hageja esindamiseks alates 03.12.2007 ning A. P esindas hagejat ka pooleliolevas, töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisest tulenevas kohtumenetluses, on kohtu arvates piisavalt alust arvata, et tasutud on seoses kohtumenetlusega osutatud õigusabi eest.
13.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
14.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et kostjad on täitemenetluse õigusvastaselt alustamist tunnistanud ning hagi jäi rahuldamata tõendamatuse tõttu, peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.