Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule 24.07.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.04.2006.a töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja ehitama XXX asuva viie eramu vundamendid. Töö ülevaatamisel selgus, et kõigi viie eramu põrandad on ära vajunud. Seega ei vastanud töö lepingu tingimustele. AS G tuvastas, et eramute põrandate äravajumise põhjuseks oli normidele mittevastava tihendamata täite kasutamine. Vaatamata hageja nõudele ei parandanud kostja eelnimetatud puudust mõistliku aja jooksul. Seetõttu lasi hageja ise mittenõuetekohase töö parandada. OÜ D H on selle eest esitanud hagejale rahalise nõude summas 200 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 200 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku pretensiooni kolme tööpäeva jooksul alates põrandate äravajumise ilmnemisest, nagu nõuab töövõtuleping. AS G I arvamuse põhjal ei saa väita, et kostja on tööd ebakvaliteetselt teostanud. Täitematerjali tarnis hageja ning seetõttu vastutab hageja ka materjali kvaliteedi eest. Hageja tarnis teadlikult mittetihendatavat materjali ja kostja teavitas sellest hagejat suuliselt. Hageja suhtus teatesse ükskõikselt. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 28.04.2006.a töövõtulepingu, mille objektiks oli kostja poolt Kiili vallas Rätsepa teel asuva viie eramu vundamendi ehitus. Töövõtulepingu punkti 2.2 esimese lause kohaselt kohustus töövõtja objektil kinni pidama kehtivatest ehitusnormidest ja -eeskirjadest, teostama ehitustöid vähemalt projektdokumentatsioonikohase kvaliteediga ning heast ehitustavast lähtudes. Pooled ei vaidle selle üle, et kõigi viie eramu vundamendid olid äravajunud. AS G I 25.09.2006.a arvamuse kohaselt on põrandate äravajumise põhjuseks normidele mittevastav tihendamata täide. Vaidlust ei ole ka selles, et materjali tihendamine oli kostja ülesandeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja poolt kohaletoimetatud materjal ei olnud tihendatav. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta teavitas sellest hagejat. Kostja ei ole nende väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega, kuna vundamendid olid äravajunud, siis on kostja rikkunud töövõtulepingu punkti 2.2. Töövõtulepingu punkt 7.3 sätestab, et kostja kohustub kõrvaldama kõik tööde teostamise perioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul moel töö lepingule mittevastavused mõistliku aja jooksul ja omal kulul. Puuduste mittekõrvaldamisel või mittetäielikul kõrvaldamisel on hagejal õigus omal valikul kas loobuda lepingust ja nõuda töövõtjalt kahjuhüvitist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandale isikule kostja kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole puudustega tööd parandanud. Hageja on esitanud D OÜ kinnituse selle kohta, et D OÜ teostas Kiili vallas Rätsepa teel viie betoonpõranda utiliseerimise ning ehitas need uuesti. Kinnituse kohaselt esitati hagejale 04.03.2007.a nõue tööde eest tasumiseks summas 202 200 krooni. 11.09.2008.a toimunud kohtuistungil märkis kostja esindaja, et tema hinnangul maksavad parandustööd rohkem kui 200 000 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kahju suurus on vähemalt 200 000 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt TsMS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 200 000 krooni. Kostja vastuväide, et hageja ei ole esitanud kirjalikku pretensiooni kolme tööpäeva jooksul alates põrandate äravajumisest, ei ole põhjendatud. Töövõtulepingu punkt 3.4 sätestab, et tellija kohustub töövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kolme tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei vaidlustanud hageja väidetut, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole koostatud. Seega ei tekkinud hagejal kohustust esitada kolme tööpäeva jooksul kirjalikud põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.